Soonda Simmu uus elu

Soonda_Simmu_1

Foto: Peeter Kukk

Kui Soonda küla munakivitee mõnus võrin autorataste all välja arvata, võiks seegi kord alustada umbes samuti kui OK eelmise numbri kodulugu. Me võime ju igasugustesse konkurssidesse suhtuda nii ja naa, kuid vähemasti tänavuse kauni kodu konkursi maakondlikud laureaadid on iga gramm ja sent seda tähelepanu ja tunnustust väärt. Nii ka üks kaunis Muhumaa kodu – Soonda Simmu. Jällegi väga meeldiv ja ootamatu üllatus. Liilia Auliku, Urve ja Ivo Auliku Simmu talu Soonda külas Muhu vallas pälvis ka presidendi tähelepanu.

Oma emakodu avaral õuel võtab meid vastu Liilia Aulik, kes tuli pealinnast tagasi maale, tagasi oma koju. Ta on rõõmsalt elevil ja õigusega uhke kõige tehtu üle.

“Müüsin ära Tallinna korteri, auto ja autogaraaži. Tulin siia ja hakkasin veevärki sisse seadma. Ivo oli siis koolis ja esimese remondi tegin oma rahaga.” Aga elu läks edasi, tulid suuremad ja uuemad plaanid ning edasise töö ja vaeva taga seisab põhiliselt perepoeg Ivo, kes on ehitamiskunstiga igas mõttes sina peal. Seda on ka tulemusest näha.

Aja- ja lugude puudust siin õue peal ei ole. Kunagi oli Soonda küla kõige suurem talu Mihkli, Simmu oma 43,26 hektarigajäi teisele kohale. Kirjade järgi on kogu talukompleksil vanust päris uhkesti, kui ajalooürikutes näpuga rida ajada, jõuame kuhugi 1720. aastateni välja. Lähemas minevikus on siin peretoas peetud kolhoosi kontorit, rehalas kolhoosi hobuseid ja aitades üliõpilasi, magadisaidas elas filmivõtete ajal rahvakunstnik Ervin Abel.

“Kui ema Siberist ära tuli, ei tahtnud ta kohe mitte kolhoosi liikmeks hakata. Külanõukogu esimehele oli saadetud kaebus, et miks onu – ehk siis ema vend, kes siin üksinda elas – peab võõrast tööjõudu. See ei ole lubatud! Aga kui kontroll tuli ja nägi, et emal on kambris oma pliit ja ta on “eraldi leibas”, sai pahandus sellega likvideeritud,” meenutab Liilia alustuseks üht seika talu kirevast eluloost.

Edasi loe novembrikuu Oma Kodust.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 905 korda, sh täna 1)