Laenusuhte valus lõpp

Laenusuhte valus lõpp5. novembril avaldas Eesti Päevaleht artikli pealkirjaga “Koduta jäänud pered: pangaga ei ole võimalik läbi rääkida”. Artiklis kirjeldati nelja Pärnu perekonna võitlust oma kodu eest, mis algas raskustega kodu soetamiseks võetud laenu teenindamisel ning lõppes koduta jäämisega. Panga väidetav paindumatus laenusuhetes tekkinud probleemidele mõistlike ja koduomanike huve arvestavate lahenduste leidmisel muutis kodude sundmüügi ärahoidmise võimatuks.

Sellised koduta jäämise lood on arusaadavalt traagilised, aga samas tavapärased. 2007. aastal alanud majandussurutisega kaasnenud palkade vähenemine, riiklike maksude ja koormiste (nt käibemaks) kasv ning töötuse suurenemine koosmõjus madalate sotsiaaltoetustega muutis kodulaenu teenindamise võimatuks väga paljude inimeste jaoks.

Eesti Panga statistika kohaselt moodustasid tähtajaks tasumata kodulaenud käesoleva aasta 30. septembri seisuga 7,8% kõikidest kodulaenudest. See tähendab, et 157 440 kodulaenukliendist tervelt 12 280 ei suuda laenumakseid teha õigeaegselt. Võrdluseks: 2006. aastal oli tähtajaks tasumata kodulaenude hulk keskmiselt 3%, st laenumakseid ei suutnud teha ca 4000 kodulaenuklienti. Seega on makseraskustes kodulaenu-klientide hulk kasvanud umbes neli korda. Seetõttu võib eeldada, et ligi 700-le tänavu sundmüüki pandud kodule tuleb olulist lisa.

Pole ainult Eesti probleem

Koduta jäämine ei ole aga ainult Eesti kodulaenuklientide probleem. Hispaanias on 2008. a toimunud kinnisvaraturu kokkukukkumise järel makseraskuste tõttu oma kodust välja tõstetud 350 000 perekonda. Koduta jäämise hirmust põhjustatud meeleheide tipnes Hispaanias kahe väljatõstmishoiatuse saanud inimese enesetapuga, mis käivitas pankade käitumist hukkamõistvate demonstratsioonide laine. Ühiskonnas leviv meelepaha on sundinud Hispaania valitsust kaaluma leebete väljatõstmisreeglite muutmist ning Hispaania pangad on teatanud väljatõstmiste osalisest peatamisest järgnevaks kaheks aastaks.

Olukord Eestis ei ole õnneks Hispaanias toimuvaga võrreldav. Eesti majanduslik seis ning kultuuri- ja õigusruum on oluliselt erinevad. Sellele vaatamata tuleks Eestis taasalustada avalikku arutelu eesmärgiga leida võimalusi raskustesse sattunud kodulaenuklientide olukorra leevendamiseks. Riigi poolt seni välja töötatud lahendused ei ole kahjuks soovitud tulemusi andnud.

Meenutagem. 5. aprillil 2011 jõustus võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus. Seletuskirja kohaselt oli seaduse eesmärk pakkuda ajutistesse makseraskustesse sattunud füüsilistele isikutele võimalus ületada makseraskused ja taastada oma maksevõime. Tänane siseminister Ken-Marti Vaher kirjutas mõned kuud enne seaduse jõustumist oma blogis, et seadusest saab kilp just kodulaenuvõtjatele.

Seadus koduta jäämise eest ei kaitse

Tänaseks on võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus kehtinud enam kui poolteist aastat. Kui seaduse jõustumisel kardeti, et füüsilised isikud, sealhulgas kodulaenukliendid, esitavad kohtutesse tuhandeid avaldusi võlgade ümberkujundamiseks, siis tegelikkus on oluliselt teistsugune. Seaduse kehtimise ajal on kohtutesse esitatud üksnes 75 avaldust, millest rahuldatud on vaid üks. Kodulaenuklienti koduta jäämise eest seadus ei kaitse, kuna pandiga tagatud nõuete ümberkujundamist võimaldab seadus üksnes pandipidaja (panga) nõusolekul. Ühtegi sellist nõusolekut ei ole pangad seni andnud.

Seega seadus ei toimi. Paratamatult tekib küsimus, kas seaduse väljatöötamisele, menetlemisele ja ellurakendamisele kulutati aega ja raha (väidetavalt eraldati ainuüksi seaduse rakendamiseks riigieelarvest
5 000 000 Eesti krooni) põhjendatult. Kas riik ei peaks alustatud tööd lõpule viima ja seadust praktikas ilmnenud probleeme arvestades täiendama? Olemasoleval kujul ei ole sellest seadusest kasu kellelegi.

Eelnevast ei saa järeldada, et makseraskustesse sattunud kodulaenukliendi jaoks on koduta jäämine möödapääsmatu. Vastupidi, lihtsate toimingutega on võimalik kodu kaotamise riski märkimisväärselt vähendada. Selliste toimingutega tuleb alustada kohe, kui laenumaksete õigeaegne teostamine ohtu satub.

Esimese sammuna tuleks üles otsida pangaga sõlmitud laenuleping ja see põhjalikult läbi lugeda. Laenulepingust selgub, kas kodulaenukliendil on võimalik saada maksepuhkust, kas laenulepingut, sealhulgas laenu tagastamise tähtaegu, saab muuta, millised kohustused tekivad kodulaenukliendil panga ees seoses makseraskuste ilmnemisega ning millised õigused tekivad pangal juhul, kui laenumakseid ei tehta õigeaegselt.

Mõistlik on ise panga poole pöörduda

Erilist tähelepanu tasub pöörata nendele laenulepingu tingimustele, mis reguleerivad panga õigust laenuleping ennetähtaegselt lõpetada. Laenulepinguga tutvumisest saadud teavet omades on lihtsam pangaga läbirääkimisi pidada.

Järgmise sammuna on mõistlik läbirääkimiste alustamiseks ise panga poole pöörduda. Seejuures on otstarbekas pangaga ühendust võtta juba enne seda, kui laenumaksed tasumata jäävad, kuna kodulaenukliendil, kes ei ole veel laenulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, on suuremad võimalused pangaga kokku leppida.

Võlgnevusse jäämine võib rikkuda krediidiajaloo ja tekitada olukorra, kus pank on sunnitud maksehäirest teatama Krediidiinfole. Krediidiinfo andmebaasis avaldatud maksehäire võib aastateks välistada uute laenude, liisingute, järelmaksude ja muude kohustuste võtmise isegi juhul, kui maksehäire aluseks olnud võlgnevus on tasutud.

Pangaga läbirääkimisi pidades peaks kodulaenuklient olema võimalikult avatud ja sõlmima üksnes selliseid kokkuleppeid, mida ta täita suudab. Seetõttu tuleb enne kokkulepete sõlmimist põhjalikult üle vaadata pere eelarve ja välja selgitada, millises ulatuses on laenumaksete tegemine võimalik. Pere eelarve planeerimisel tuleb arvestada üksnes reaalsete sissetulekute ja vajalike kuludega. Täiendavate laenude võtmist kulude katmiseks ja laenumaksete tasumiseks tuleb igal juhul vältida.

Kui läbirääkimised pangaga nurjuvad, tuleb abi otsida mujalt. Selleks võib pöörduda näiteks kohaliku omavalitsuse, võlanõustajate (Saaremaal tegeleb võlanõustamisega MTÜ Saaremaa Õppekeskus) või juristi poole. Makseraskustes isikutel on võimalik taotleda advokaadi abi riigi kulul. Riigi õigusabi saamiseks tuleb taotlusega pöörduda kohtu poole.

Madis Saar
saarlasest vandeadvokaat 
advokaadibüroos Kaevando & Partnerid

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 351 korda, sh täna 1)