Lambakasvatajate õppereis Šotimaale laiendas silmaringi (6)

Lambakasvatajate õppereis Šotimaale laiendas silmaringi

IDEAALMAASTIK: Lammastel on tähtis roll Šoti mägimaastike korrashoidjatena. Foto: internet

Eesti lambakasvatajate selts korraldas sügisel järjekordse õppereisi, seekord Šotimaale, kus praeguse seisuga on 2,64 miljonit põhikarja utte ja 3,3 miljonit talle.

Sõidu ajal Šoti lambakasvatusest ülevaate teinud seltsi juhatuse esimees Ell Sellis märkis, et Šotimaal on 27 lambaaretusorganisatsiooni ning samapalju lambatõuge. Põhikarja utte peetakse kuni viieaastaseks saamiseni, utt müüakse lihaks pärast neljandat poegimist.

Üheksa rahvuslikku lambatõugu

Šotlastel on 37 liiki koduloomi, neist üheksa rahvuslikku lambatõugu. Meie õppereisi sisse mahtus suur põllumajandusnäitus, kus me enamikku nendest tõugudest ka nägime. Uudistamist jagus rohkesti, sest palju oli loomi ja linde, keda Eestis ei ole.

Näiteks šokolaadpruunid Manx Loaghtani tõugu lambad, kellel on neli sirget sarve (ka uttedel) ja kes heidavad kevadeti vana villa seljast maha. Nende liha on taine, madala kolesteroolisisaldusega ja väga maitsev. Väidetakse, et see lammas on söönud juba tuhat aastat Manx’i mägede nõlvadel.

Näitusel oli ka maailma väikseim, ainult poole meetri kõrgune Ouessant’i tõugu lammas. Jäärad on vägevate keerdus sarvedega. Vill on tooniderikas, valgest mustani, hea viltimiseks ja ilmselt ka kunagi viikingite kampsuniteks.

Veel üks iidne tõug – Soay lammas – on värvuselt pruun, suurte keerdus sarvedega. See olevat tuhandete aastate jooksul maailmas kõige algsemal kujul säilinud lambatõug Soay saarelt, kuid nüüd on ta levinud ka mujal, eriti Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. Ka see lammas “pügab” end igal aastal ise. Tema villa kedratakse käsitsi, lõngast kootakse varrastel kudumeid ja lihast valmistatakse delikatesse maailma parimates restoranides. Neid lambatõuge säilitatakse algsel kujul.

Aili Kirst
mahetootja

Edasi loe tänasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 646 korda, sh täna 1)