Läti kunstniku Kuressaare-pildid jõudsid taas sünnikoju

Läti kunstniku Kuressaare-pildid jõudsid taas sünnikoju

TÄIENDUS KUNSTIKOGULE: Saaremaa muuseumi direktori Endel Püüa (vasakul) sõnul on Dzintars Gilba üle antud Kuressaare-teemalised akvarellid ja joonistus tore kingitus. Foto: Sander Ilvest

Läti kunstikollektsionäär Guntis Belēvičs kinkis Saaremaa muuseumile tuntud läti kunstniku Alfreds Plite-Pleita kaks Kuressaare-teemalist akvarelli ja pliiatsijoonistuse möödunud sajandi algupoolelt.

1914. aasta. Münchenis joonistamist õppinud Alfreds Plite-Pleita, kes saabub koos teise maalikunstniku, Alexander Bertelsoniga 1914. aastal mõneks kuuks Kuressaarde, kus asub loominguga tegelema, hoolimata siinse supelsakste seltskonnaga läbikäimisest. Valmivad pliiatsijoonistused ja hulk akvarelle.

Mees, kes deklareerib, et “joonistamine on kõige tähtsam”, ütleb ühes oma kirjas, et Kuressaare stimuleerib teda loominguga tegelema ning iga päevaga meeldib see linnake talle üha enam ja enam. Kirikuid, tänavaid ja maastikke kujutanud kunstnikul valmib ligi viiskümmend tööd.

2012. aasta 19. november. Läti kirjandus- ja muusikamuuseumi teadur Dzintars Gilba, kellega Kuressaare Raegalerii tutvus tänu Ruhnu trükise koostamisele, annab Saaremaa muuseumile üle kolm Plite-Pleita tööd, kinnitades, et tal on suur õnn ja rõõm seda teha.

Üks akvarellidest, beeži ja punase varjundites “Väikelinnavaade” kujutab endast vaadet Kuressaare raekoja eest, teine, sinistes toonides maal aga Laurentiuse kirikut. Kolmandal, pisikesel pliiatsijoonistusel tunneb vaataja ära Nikolai kiriku.
“Ma tõesti loodan, et Alfreds Plite-Pleita tööd leiavad koha Eesti ja Läti ühises kunstiajaloos,” kirjutab Guntis Belēvičs akvarellide ja joonistuste ning Plite-Pleita (1888–1921) loomingut tutvustava raamatuga kaasa pandud kirjas.

Gilba andmeil leiti Kuressaare-ainelised teosed koos teiste Plite-Pleita töödega viis aastat tagasi. “Guntis Belēvičs ostis ühelt daamilt kohvritäie joonistusi ja akvarelle,” rääkis Gilba. Kollektsionäär korraldas Plite-Pleita töödest näituse ja andis välja kataloogi. Kunstniku loomingu uurimise ja töödega seotud paikade tuvastamise usaldas Belēvičs läti tuntud kunstiajaloolasele Anita Vanagale.

“Kui kataloogi nägin, tundsin need Kuressaaret kujutavad pildid kohe ära,” kinnitas Saaremaad sageli külastav Gilba, kelle andmeil oli muuseumile kingitud kolmest tööst identifitseeritud vaid kaks akvarelli. “Kui oled kümme aastat Kuressaares käinud, on ju võimatu mitte ära tunda.”

“Kuuldes, et soovime Plite-Pleita töid kasutada reproduktsioonidena Kuressaare kunstialbumis, tuli kogu omanik mõttele, et ta kingib mõned Kuressaarega seotud tööd Saaremaa muuseumile,” rääkis Raegalerii perenaine Lii Pihl. Ta lisas, et tänavu suvel tõi Dzintars Gilba Belēvičsi palvel Saaremaa muuseumile kingituseks ühe Plite-Pleita tööde kataloogi.

Gilba sõnul kinkis Belēvičs pildid just Saaremaa muuseumile seetõttu, et pidas neid Kuressaares asuva muuseumi jaoks tähtsamaks ning leidis, et neid peaks eksponeerima just Kuressaares, kus ka kohalik rahvas neid näeb.

“Meie kunstikogu pole just väga suur – ligi 600 tööd,” tõdes Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa. “Seetõttu oleme väga tänulikud, et Guntis Belēvičs need tööd just meie muuseumile otsustas kinkida.”

Püüa sõnul tundsid muuseumi töötajad kingitud kataloogist ära veel kümmekond teost, mis kujutavad ilmselt Kuressaaret.

Saarte Hääle küsimusele, millal saab publik näha Saaremaad kujutavaid ülejäänud töid, vastas Gilba, et esmalt on vaja kindlaks teha, missugused tööd kataloogis tõesti Kuressaaret kujutavad. “Selleks on aga vaja aega,” tõdes ta. “Usun, et kui see töö on tehtud, ei tule näituse korraldamisega mingeid probleeme. Guntis Belēvičsile on tähtis, et võimalikult palju inimesi tema kollektsiooni kuuluvaid töid näha saaksid, mitte et need lihtsalt kogus seisaksid.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 229 korda, sh täna 1)