Lugeja kiri: Mardi- ja kadripäevast (1)

Minu eesmärk kadriks-mardiks käimisel on elustada vanu kombeid, luua austus esivanemate vastu, anda kõigile rõõmus meeleolu. Tahan juhtida tähelepanu riigis valitsevatele nihetele, kampaaniatele, liialdustele satiirilise pilguga.

Andide saamise palvega leian ühtlasi olukorra lahendusi. Kõige tähtsam on siiralt ja südamest suure usuga teistele õnne ja edu soovida, sest usun maagiasse.

Olen käinud Eesti taasiseseisvuse ajast alates üksinda, nagu hästi vana komme lubab üksikuil ja lesknaistel käia. Igal aastal on mul erinev, ajastule kohane lauluke. Rõõmus tervitus, olukorrast sel aastal, head soovid, andide palve, tänu. Tänavu mardiks käies oli eriline soov, et seda kõik loitsiksid-paluksid: “Suur Tõll, Suur Tõll, tõuse üles. Tule rahval õiglust tooma, elu rahuliseks looma!”

Oodatakse, siiralt elatakse kaasa laulusõnadele. Kord oli maade tagastamise laulus: “Sinu isal oli maad, varsti selle kätte saad.” Mees küsis: “Kust sa tead?”

Kadripäev on tulemas. Kahju, kui kaob see ilus komme. Tihti piilutakse aknast ega lasta lapsi sisse. Aga sideme saavutamiseks on meie ülesanne lapsi kasvatada, suunata, õpetada.

Kord külastasid mind mardid, 3.–4. klassi õpilased. Neil oli enam-vähem korralik kava.

Küsisin: “Miks te käite?” Õlakehitus. Aitasin: “Kas nodi, maiustusi igatsete?” “Jah,” elavnesid lapsed.

Mina rääkisin neile kommetest: Mardisant ei tähenda viletsat saamahimus santi, vaid võõrapäraselt santus oli õnnetooja. Pererahvas annab, mida on: õunu, juurvilja (toob ju mart perele viljaõnne), ka maiustusi. Ahned ei tohi mardid olla.
Vana kombe kohaselt viidi osa saagist pühasse hiide, ohverdati ohvrikividele (meil Tumalas on kolm ohvrikivi) või omaste hauale. Hiljem lõbutseti koos ja söödi ande.

Andsin lastele kolm õuna ja ütlesin: “Mul on teile nii vähe anda.” Üks poiss ütles siiralt: “Te andsite palju. Nüüd me teame, miks me käime.” Olin üllatunud ja rõõmus.

Pererahval tuleb endal suunata, innustada, õpetada, koos midagi teha, sütitada.

Tihti ei kuulata lapsi ära, vaid minnakse ruttu ande tooma.

Kuigi koos ajaga muutuvad soovid, kombed, annid, austagem vanu kombeid. Vastastikune lugupidamine ja rõõm jäägu.

Neeme Mets

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 325 korda, sh täna 1)