Kihelkonna kirikus tunnustati laisku maalreid (1)

Kihelkonna kirikus tunnustati laisku maalreid

ESIMENE ETAPP: Restaureeritud laevõlve imetlevad restauraator Eva Mölder, muinsuskaitse vaneminspektor Rita Peirumaa ja firma Rändmeister juht Juhan Kilumets. Foto: Tõnu Veldre

Kihelkonna kiriku õpetaja Renee Reinsoo tutvustas eile pärastlõunal kiriku pikiruumi võlvidel tehtud restaureerimistöid ja tõdes, et osa töid ootab endiselt rahastust.

Praeguseks tehtud tööde jaoks eraldas raha Saarte koostöökogu. Võlvide uuenduskuur läks kokku maksma 41 000 eurot, millest 4000 eurot andis muinsuskaitseamet.

Kirikuinimestel oli põhjust rõõmu tunda, sest tellingutest vabanenud lagi näeb võrreldes remontimata osaga ergas välja. Töid teinud restauraator Eva Mölder selgitas, et uudisväärtuslik osa tööst on ehk võlvide päiskivi lubjast puhastamine.

Loomulikult ei alahinda ta seejuures kahe ja poole kuu pikkuse tööprotsessi lõpptulemust. Tema sõnul on oluline luua ühtne mulje.

“Piltlikult öeldes on laisad maalrid meie kõige suuremad sõbrad,” muigas Mölder. Nimelt leidsid nad võlvidelt kokku 12 kihti värvi, mis kõik ka dokumenteeriti ja fotodele jäädvustati. “Oleks muistsed maalrid vana värvi korralikult eemaldanud, poleks meil praegu sellist infot,” tõdes ta.

Eva Mölder täpsustas, et võlvidel säilitati nii palju algseid kihte kui võimalik. Kui värvi lähedalt vaadata, näeb see üsnagi laiguline välja, aga võlvide kõrguse tõttu kirikukülastaja seda ei märka. Siiski kaeti täielikult kinni lilla toon, mis tekkis kiriku seintele 20. sajandi alguses toimunud remondi käigus. Sellist tooni ei pea restauraator ühele keskaegsele kirikule lihtsalt sobilikuks.

Veelgi kurjem oli töid teinud firma Rändmeister kunstiajaloolasest juhataja Juhan Kilumets. Tema sõnul on päiskivi tegelikult 19. sajandil krohviga kaetud. “Jääb võimalus, et tollased meistrid kopeerisid algset päiskivi,” möönis Kilumets. Samas märkis ta, et päiskivi kõrval olev õhutusava kate aastast 1885 näitab töömeeste kindlat kätt ja mõningast kunstimeelt. Nimelt on see võre meisliga plekist käsitsi välja raiutud.

Juhan Kilumets lubas ka, et advendiajaks jõuab kirikusse tagasi üks praegu remondis olevast kahest laelühtrist. Tegemist on 1909. aastal kirikule kohalike laevaomanike annetatud lühtriga, mida Kilumets iseloomustas kui tollast kataloogikaupa, lisades, et Kihelkonna tingimustes on see ainulaadne ja mis kõige tähtsam, ajalooga ese.

Kiriku suurimaks probleemiks peab ta maa seest seintesse imbuvat vett, mis kahjustab kiriku siseseinu umbes meetri kõrguselt. Samal põhjusel toestati ajutiste taladega rõdualused, sest seina sees olevad talaotsad on mädad.

Koguduse õpetaja Reinsoo on tehtuga rahul, aga kaks kolmandikku kirikusaalist on veel remontimata. Tellingud on küll olemas, kuid raha töödeks puudub. Seega läheb kirik jõuludele vastu üsna omapärase sisekujundusega, sest ka ajalooline orel on remondi ajaks kaetud spetsiaalse kangaga, mis õhku läbi laseb. Reinsoo kinnitusel kate orelil mängimist ei sega.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 111 korda, sh täna 1)