Võim ja vaim Saaremaal (11)

Saare maakond on läbi viinud järjekordse arengukonverentsi regionaalhalduse teemal. Kuid kas vaagiti ka tegelikult maakonna omavalitsuste võimalusi Saaremaa ajaloolises, poliitilises, kultuurilises, sotsiaalses ja majanduslikus kontekstis?

Saaremaa on läbi ajaloo olnud eriline Eesti piirkond ja tihti on ajalooallikad käsitlenud eraldi saarlasi, eestlasi ja muid Läänemere rahvaid.

Mis olid sellise eristamise põhjused? Üks peamine põhjus oli kindlasti saarlaste väljakujunenud ühtne võimusüsteem maakonna juhtimisel ja ühtse sõjalise võimekuse omamine. Teisisõnu olid saarlased oma aja mõistes riikliku võimu kandjad, mida iseloomustab selgelt rahulepingute sõlmimine saarlaste ja Liivi ordu vahel aastatel 1241, 1255, 1261 ja 1345.

Vana lahjem analoog

Ajalookirjeldustes on nimetatud, et 1255. aasta lepingu lisad sätestasid maaomandit, sotsiaalküsimusi ja teatud religioossete piirangute mittekehtimist Saaremaal. Eristaatus säilis Saaremaal mitme riigivõimu ajal kuni 19. sajandini välja.

Eesti Vabariik alustas oma tegevust Eestis ja Saaremaal kahetasandilise omavalitsussüsteemiga, mis oli pärand Tsaari-Venemaa Veebruarirevolutsioonilt 1917. aastal.

Olid olemas vallad ja linnad demokraatlikult valitud volikogudega ning maakonnavalitsused demokraatlikult valitud maakonnanõukogudega (1927. aastast volikogud).

1934. aastal kaotati vabadussõdalaste elimineerimisega riigivõimu juurest maakonnanõukogud ja maavalitsused muudeti esimese tasandi riigivalitsemise organiteks siseministeeriumi haldusalas. Maavalitsused kui teise astme omavalitsused taastati eelnevast erineval kujul 1938. aastal.

Eesti Vabariigi taastamisel 1991. aastal moodustati uuesti maavalitsused ja valiti demokraatlikult maavolikogud. Kahjuks ei kestnud see periood aga kaua.

Ajalugu kordas ennast 1993. ja 1994. aastal, kui Saare maavolikogu saadeti laiali ja vabariigi valitsus määras ametikohale maavanemad ning andis maavalitsustele järjekordselt esimese tasandi riigivalitsemise tasandi staatuse.

Mis on siis järjekordse omavalitsusreformi eesmärk ajaloolises tähenduses? On see midagi uut ja suuremat või on see vana maakonnajuhtimise analoog?

Üks suur omavalitsus praeguste ülesannetega on vana süsteemi äärmiselt lahjendatud analoog ja puudub mõte rääkida omavalitsusreformist.

Me peame rääkima uue suurema omavalitsuse õigustest, kohustustest ja rahastamisallikatest. Õigused, kohustused ja rahastamisallikad ei saa uuel suuremal omavalitsusel olla samad kui praeguses tsentraliseeritud riigisüsteemis.

Kohaliku elu küsimused peavad olema lahendatud Euroopas levinud subsidiaarsuspõhimõtte kohaselt. Subsi-
diaarsus tähendab inimesi puudutavate küsimuste lahendamist inimesele võimalikult lähedal asetseval võimutasandil.

Omavalitsusreformi läbiviimine ei tohiks kujuneda nn “külvivolinike” süsteemi kordamiseks parima parteipropaganda süsteemi järgi. Saaremaa konverents oli üks paljudest siseministeeriumi korraldatutest oma sarjas.

Eesti poliitika talveuni

Omavalitsus peab lähtuma omaalgatusest ja tahtest oma inimeste jaoks küsimused lahendada – alates kultuurist, lasteaiakohtadest ja kooliharidusest kuni töö- ja elukeskkonna ning esmase julgeoleku korraldamiseni. See eeldab laiapõhjalist riigireformi koos ülesannete uue jaotuse ja eelarvestamise põhimõtetega.

Hetkel on kohalike omavalitsuste reformi osas valitsuskoalitsioonis kaks konkureerivat seisukohta.

Reformierakonna seisukoht on liberaalne ja pooldab omavalitsuste vabatahtlikku ühinemist.

Isamaa ja Res Publica Liit pooldab kiiret ühendamist, lähtudes omavalitsuste ühendamisest kui riigi esimese astme tasandi (maavalitsuste) reformist, jättes kohaliku demokraatia ja kohaliku tahte ning initsiatiivi tahaplaanile.

Tõde, nagu alati, on kusagil vahepeal. Koalitsioonil on võimalus leida parim arengutee koostöös omavalitsustega, teiste erakondade ja rahva teiste poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete esindustega.

Selleks on aga vaja poliitilist debatti, mitte erinevas suuruses kohalike omavalitsuste maakaarte. Ehk kohalike omavalitsuste valimised ergutavad uusi, lennukaid ja innovaatilisi mõtteid ja äratavad Eesti poliitika talveunest.

Ma väga loodan, et Eesti ühiskonnal ja Saaremaa kogukonnal jätkub jõudu ja julgust ajaloolisest spiraalist välja tulla ning taastada haldussuutliku ja demokraatliku omavalitsuse algpõhimõtted.

Üks hea algpõhimõte on kohaliku elu peamiste küsimuste otsustamine kohapeal. Mõelgem, milline oleks meie kohalik elu, kui maavalitsused oleksid veel maavalitsused kui teise astme omavalitsused.

Kahjuks ei saa me kunagi teada, mis oleks olnud. Teame, et Saaremaal ei ole kunagi kogu pika ajaloo vältel olnud vähem kohalikku võimu kui viimasel kaheksateistkümnel iseseisvuse aastal.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 671 korda, sh täna 1)