Kas enne lõikame ja pärast loeme üle? (4)

Kas enne lõikame ja pärast loeme üleOma arvamusloo alguses kinnitan, et olen jätkuvalt seda meelt, et meie maakond peab saama üheks omavalitsuseks. Elu teeb oma korrektiivid ning vastavalt ajale ja tingimustele peavad ka inimesed oma elu seadma.

Hiljaaegu toimus maavanema korraldatud omavalitsuskonverents, mis kutsus avalikkust omavalitsuste liitumise teema üle arutama. Volikogu liikmena sain minagi kutse, kuid kahjuks ei olnud mul võimalust seal osaleda. Ent saanud maavanema kantseleist ettekannete materjalid, leidsin, et midagi eriti uut neis küll ei olnud. Olen sarnastel konverentsidel ka varasematel aastatel osalenud, mitu korda, aga tulemust pole ju siiani!

Küsimused jäävad

Minule jääb selgusetuks, miks kergitati see teema taas üks aasta enne kohalikke valimisi. Kas sellepärast, et regionaalminister saaks näidata, kuidas ta tööd teha vihub? Kõlas ju klausel, et hea tahtmise juures jõuaks asja Saare maakonnas juba 2013. aasta valimisteks ära teha. Või oli see üritus mõeldud lihtsalt valimiskampaania tarbeks, et vaadake, mis meie kõik ära teeksime! Kui vaid omavalitsused kaasa tuleksid.

Ehkki halduskorralduse muutmise alaseid uuringuid ja muid toiminguid on tehtud juba taasiseseisvumise aegade hämarusest saadik, ei ole Saare maakonna tarbeks tänaseks hetkeks sobivat varianti kusagil kaante vahel. Minu arvates ei kõlba kuhugi, et liidame algul ära ja küll siis hakkame vaatama, kuidas me edasi toimetame. See tuletab meelde üht vana anekdooti jänesest ja munalõikajast. Et algul lõikame ja pärast loeme, mitu oli.

Enne kui liitumisest üldse rääkima hakata, on vaja kokku leppida uue struktuuri haridusasutuste süsteem. Gümnaasiumid, põhikoolid, algkoolid, lasteaiad, huvikoolid. Kuhu miski jääb. Kõik saab alguse just sellest küsimusest. Kui see on paigas, siis on järgmine teema ühistransport, sest see seondub suurel määral ju haridusasutuste asukohtadega.

Tuletan ka seda meelde, et ühe omavalitsuse piirides on täna kehtivate seaduste alusel ühistranspordi korraldamine omavalitsuse kohustus. Maavanem korraldab maakonnas vaid omavalitsuste vahelisi transpordiühendusi. Liitumise korral saab suures vallas ühistransport vallasiseseks asjaks ja ilmselt tuleb ka vahendid leida vallaeelarvest. Vallavalitsused teavad väga hästi, kui palju neile juba pelgalt tänased õpilasliinid maksma lähevad.

Järgmine küsimus on valimissüsteem. Lahendamata on maapiirkondade esindatuse küsimus suures vallavolikogus. Kas ka seal hakkavad domineerima Kuressaare ja Kaarma, nagu nad praeguses ühisveevärgis toimetavad?

Viimane on ehe näide sellest, et kaks suurt omavalitsust teevad aktsiaseltsis seda, mida nemad tahavad, sest enamus aktsiapakist on nende käes. Ilmselt midagi sellist suures volikogus toimuma hakkab, sest pole ju mõeldav, et linn, kus elab hetkel umbes pool maakonna rahvastikust, saaks sama esindatuse kui näiteks Mustjala või Pöide vald. Esindatuse küsimus on ju üleval olnud Saaremaa omavalitsuste liidus (SOL) selle loomisest alates. Et kui palju ükski omavalitsus võrdse esindatuse korral ühistegevusse raha peab panustama ja mil määral sealt tagasi saama. Sellest on SOL-is ka üsna mitmeid lahkarvamusi tulenenud.

Järgmised küsimused: kas tulevane omavalitsuste valimise seadus lubab ka kodanike valimisliite või tehakse need maatasa, nagu see juhtus aastaid tagasi riigikogu tasandil? Kas siis peavad kõik hakkajamad maainimesed hakkama endale parteid valima? Ehk siis tulemas on veelgi suurem sundparteistamise laine, kui seni kõneks on olnud. Selle tulemusel hakkame mõne aasta möödudes ka kohapeal plakatitega vehkima, et võim on rahvast võõrandunud ja ülbitseb rahva arvamust kuulamata.

Edasi – milline on tulevase omavalitsuse ülesehitus? Kas osavallad ja linn? Kui nii, siis millises ulatuses on otsustamine osavalla (linna) halduskogu käes ja kui palju saab osavald oma käsutusse ressursse? Milliseid ülesandeid osavallad täitma hakkavad? Kas osavallad on tänaste valdade piires või tehakse mingid uued moodustised? Kui osavaldu ei tule, kes hakkab siis raha jagama? Suur volikogu ehk siis valimistel võimule saanud era-kon(na)d ilmselt.

Niikaua kui neile küsimustele vastust pole, ei ole ühelgi volikogul mõttekas ühinemisotsust heaks kiita.

Edasi tulevad juba järgmised küsimused: millised teed jäävad omavalitsuse hallata, kuidas hakkavad toimima sellised asjad nagu kultuur, sport, sotsiaalhoolekanne, heakord ja veel terve rida väiksemaid igapäevaküsimusi. Siiski arvan, et need lahendused tulevad juba kergemini.

Küsimusi rohkem kui vastuseid

Kogu eelneva lasin oma peast läbi, mõeldes, et liitumine on toimunud ja mind on valitud suure omavalitsuse volikogu liikmeks. Kuidas saab volikogu rahulikult tööd alustada, kui minu tõstatatud küsimused on enne ühinemist lahendamata jäänud?

Kuna seadusest tulenevalt on kohalikud valimised oktoobris, siis valitud volikogu töö algab ajal, mil menetletakse järgmise aasta vallaeelarvet. See on aga volikogu töös aasta kõige pingelisem periood.

Jõulupühade järel jääb 2013. aasta valimisteni kümme kuud. Seega järgmisteks valimisteks need küsimused vastust ei saa. Niikaua kui enamikule küsimustest vastuseid pole, ei saa ühest omavalitsusest asja. Liitumise mõte on teha midagi paremaks, ent praeguses seisus tundub, et sellest võib tulla hoopis jama. Aga tööle tuleb ühinemise ettevalmistamisega hakata juba täna, et aastal 2016, mil kohalike valimisteni jääb taas vaid üks aasta, ei hakkaks keegi ülepeakaela liitumist propageerides oma erakonnale kampaaniat tegema.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 457 korda, sh täna 1)