GOTLAND eeskujuks? (2)

GOTLAND eeskujuks?

TALLINNAS KÕRGHOONETE VAHEL: Ulf Johansson ei arva, et kõik peaks koonduma Tallinna. Küll aga peaksid vallad maal ühinema, et nende hääl pealinnas mõjule pääseks. Foto: Maalehe arhiiv

“Mida te kardate? Muutus on vajalik ja tuleb nagunii,” julgustas eelmisel reedel Saaremaa arengukonverentsil saarlasi omavalitsusreformi ära tegema Eestis elav rootslane Ulf Johansson, tuues eeskujuks Gotlandi.

Gotlandi hääl on nüüd, ühe omavalitsusena, Stockholmis kindlasti tugevam kui enne, mil saarel oli 14 omavalitsust, ütles juba kümme aastat Eestis elav Ulf Johansson, kes usub, et nii saab see olema ka Saaremaal.

Visby peaarhitekti ja Gotlandi saare arengujuhina töötanud Ulf Johanssonil on pikaajalised kohaliku ja regionaalarengu alal töötamise kogemused Läänemere maades ja Euroopas.

Gotlandi saarel on olnud üks omavalitsus juba 1971. aastast. Mis on tagantjärele vaadates ühinemise plussid?

Üks omavalitsus on kindlasti palju tugevam ja professionaalsem kui 14 või 15. Ühe omavalitsuse korral lõpeb ka sisemine konkurents, mida on näha ka Saaremaal. Kõik Saaremaa 15 valda arvavad ju, et nende konkurent on naabervald. Aga see on vale.

Ühes omavalitsuses töötavad kõik aga ühise eesmärgi nimel, et kogu saare elu parandada.

Minu meelest kõige tugevam argument on see, et probleemide korral kõlab ühe omavalitsuse hääl pealinnas palju tugevamalt kui 14 või 15 oma, on ju omavalitsusjuhi selja taga ikkagi 57 000 inimest nagu Gotlandil või 34 000 nagu Saaremaal.

Kui praegu esindab Saaremaa omavalitsusi maavanem, kes on riigiametnik, siis pole tal selleks rahva mandaati. Ta pole ju rahva, vaid siseministeeriumi esindaja.

Kui on aga üks omavalitsus, on vallavanem kogu saarerahva esindaja.

Kas Gotlandil on kunagistesse vallakeskustesse jäänud alles mingid teeninduspunktid või osavallad?

Ei, osavaldu ei ole. On teeninduspunktid. Sotsiaaltöötajad ei kao ju endistest vallakeskustest kuskile, sest eakad inimesed elavad ikka seal, kus nad on elanud.

Gotlandil on neli suurt teeninduspiirkonda. Omavalitsuste ühinemise eesmärk on ju pakkuda avalikke teenuseid efektiivsemalt, mitte nende teenuste lõpetamine.

Saar on üsna hästi kaetud avalike teenustega, ka professionaalsed päästemeeskonnad on lisaks Visbyle saare põhja-, ida- ja lõunaosas.

Gümnaasiumid on samuti kolmes kohas saarel, lisaks Visbyle Slites ja Klintehamnis.

Kokkuvõttes see 40 aastat ei tähenda, et kõik oleks tsentraliseeritud, teenused on inimestele ikka lähedal. Näiteks kui mina töötasin Gotlandi kommuunis (vallas) linnaarhitektina, oli meil Slites, mis on ida pool, Hamsos, mis on lõuna pool, ja Romas, mis on saare keskel, insener, kes oli kohapeal kolm päeva nädalas ja andis nõu.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 428 korda, sh täna 1)