Hea raamat on see, kust oled midagi hingele saanud (1)

Hea raamat on see, kust oled midagi hingele saanud

SÕBER RAAMATUTEGA: Leo Tiri ütleb, et on raamatutega juba lapsepõlvest kokku kasvanud. Foto: Aare Laine

Pensionäripõlves on aega meenutusteks ja aktiivseks lugemiseks, kui sa muidugi oled raamatusõber, ja seda juba lapsepõlvest peale.

Seepärast on ka minu praegusel öökapil või lugemislaual alati palju raamatuid. Algkoolis lugesin ma väga palju – alates Itaalia rahvuskangelasest Garibaldist ja lõpetades “Läänemere isandatega”.

Keskkoolipäevil oli sundlektüür. Minu jaoks see küll mingisugune “sund” ei olnud, sain raamatutest suurt rahuldust, sest huvitavad olid nii A. H. Tammsaare “Tõde ja õigus” kui L. Tolstoi “Sõda ja rahu” jt.

Viimasel ajal on saanud minu öökapiraamatuks Johannes Tetsmanni meenutusteraamat “Mis oli, mis tuli”. Arved Viirlaid on oma raamatus “Põhjatähe pojad” kirjutanud: “On hea, kui loetav raamat seob sind sellega, mida oma elus ise oled pidanud üle elama.”

Ja tõesti, selle raamatu autoriga on mul palju ühist, mida meenutada, ja seda tõestab raamatu sisu ise. Kõigepealt oleme raamatu autoriga koolivennad keskkoolipäevilt, teenistuse ajast Eesti laskurdiviisis, kaudselt oleme seotud kunstilise isetegevusega, laulmisega vabariigi meeskoorides ning ta on olnud minu kodukandi ajalehe Sakala peatoimetaja ajavahemikul 1954–1994.

Leo Tiri
lugeja

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 374 korda, sh täna 1)