Puukborrelioosi ravist ilma müstikata (27)

Hiljuti Saarte Häält lugedes torkas minule kui arstile silma paljulubav pealkiri “Puukborrelioosist tabletivabalt priiks”, mille all Eestis ja ka Kuressaares tegutsev loodus-, kivi-, soola- ja puuviljaterapeut, kivide horoskopist ja kinesioloog Gertrud Langeheine lubab haiged vabastada puukborrelioosist antibiootikume tarvitamata.

Kuna väljapakutud võimalus on ahvatlev, siis sooviksin arstina ja epidemioloogina siiski oma selgitavad sõnad öelda.
Kuna puukborrelioos on tõsine meditsiiniline probleem Eestis, eeskätt Saaremaal ja Hiiumaal, ning mujal Euroopas ja Põhja-Ameerikas, siis epidemioloogina jälgin ma pidevalt kõike uut maailmas puukborrelioosi leviku, diagnostika, ravi ja ennetamise valdkonnas.

Kõiki elemente kontrollida ei saa

Paraku on paljud saarlasedki kogenud seda, et puukborrelioos on üsna mitme näoga nakkushaigus, mida tekitavad mikroorganismi – spiroheeti – levitavad puugid. Puukide levikul mandrist eraldatud saartel on see omapära, et ilmselt toovad nakatatud puuke sinna sisse arvukad rändlinnud ning piiratud levikuareaali tõttu võib nende arvukus ja haigustekitajate kandlus olla suur. Nii on see ka Saaremaal ja Hiiumaal.

Kõikides maades, kus inimesed puukborrelioosi põevad, pannakse haiguse diagnoos arsti poolt haige laboratoorse uuringu tulemuse põhjal ning haigust ravitakse teaduspõhiselt antibiootikumidega.

Seejuures on oluline, et iga puukidega kokku puutuv inimene teaks: mida kiiremini ta esimeste haigusnähtude ilmumisel ja nende seostamisel puugihammustusega või ka lihtsalt puugirohkes piirkonnas viibimisega arsti poole pöördub, seda varem saab arst uuringuid alustada, laboriuuringute tulemuste põhjal haiguse diagnoosi panna ning haiguspõhist antibiootikumiravi alustada. Paljud teadusuuringud kinnitavad, et just sel juhul paraneb puukborrelioosi põdev haige võimalikult kiiresti ja täielikult. Kahjuks pöördutakse arsti poole sageli hilja, mil juba tõsised haigusnähud on välja kujunenud, nakkusprotsess kaugele arenenud või tüsistused tekkinud.

Tänapäevase teaduspõhise puukborrelioosi diagnostika ja ravi alaste teadmiste põhjal ei saa nõustuda loodusraviterapeut Gertrud Langeheine arusaamaga selle nakkushaiguse nakkusprotsessi kulust, diagnostikast ja ravist.
Puukborrelioosi haigusekulg sõltub ühelt poolt puugilt inimese organismi üle kantud spiroheedi haigusttekitavast võimest, bioloogilistest omadustest, teisalt aga nakatunud inimese organismi vastupanuvõimest. Mida kiiremini ja efektiivsemalt me suudame haigusetekitajad antibiootikumidega hävitada, seda paremini ja täielikumalt haigus taandub.

G. Langeheine väitest keemiliste elementide tasakaalu häiretest inimese ja puugi organismis ning selle mõjust nakatunud inimese organismis kulgevale nakkusprotsessile ei ole võimalik haigustekke mehhanismi seisukohalt aru saada. Kas tõesti võimaldab nende hälvete võrdlemine panna puukborrelioosi diagnoosi?

Loodusraviterapeut ei oska kahjuks arvestada sellega, et Mendelejevi perioodilisuse tabelis kaasajal olevat 118 keemilist elementi (ja mitte 109 elementi nagu autori arvates) ei ole tal kõiki võimalik üle kontrollida kasvõi juba sellepärast, et näiteks elemendid 93–118 on ainult laboris sünteesitud ega esine looduses.

Teisalt võib sama puuk kanda lisaks puukborrelioosi spiroheedile ka puukentsefaliidi, babesioosi, anaplasmoosi ja ehrlihioosi tekitajaid. On selge, et G. Langeheine kasutatav X “diagnostika” meetod neid haigustekitajaid ei erista.

Kõigepealt konsulteeri arstiga

Tõsi, erinevatel haigusetekitajatel – nii viirustel kui bakteritel – on kindlaks määratud neile omane elektriline sagedus, kuid ka see ei aitaks “diagnoosijat”, sest näiteks Epstein-Barri viirusel, RS-viirusel, A-streptokokil ja Chlamydia trachomatis’el on ühesugune keskmine võnkesagedus (380 kHz).

Lühikeses ja süsteemitult sõnastatud kirjutises ehk ravipakkumises ei olnud G. Langeheinel muidugi võimalik oma tarkusesalve täielikult avada ja puukborrelioosi ravimeetodit tutvustada ning põhjendada.

Seda enam soovitan ma igal abivajajal hoolikalt mõelda enne, kui ta teaduslikult põhjendamata ja kliiniliselt uurimata ravimeetodeid enda peal testib. Paraku puukborrelioosi raviks ei piisa “energeetilisest, füüsilisest ja psüühilisest puhastusest”.

Tänapäeva meditsiin ei eita põhjendatud alternatiivravi meetodeid, kuigi nakkushaiguste ravimisel on neid väga vähe kasutatud, sest enamuses on need suunatud haigusnähtude kõrvaldamisele ja mitte haigusetekitajate hävitamisele.

Üks tuntumaid alternatiivravi arendajaid möödunud sajandi esimesel poolel ja nn orgon-teooria looja Wilhelm Reich on öelnud, et enne alternatiivravi rakendamist tuleb konsulteerida arstiga, sest ka väikesed tervisehäired võivad alternatiivravi toimel süveneda eluohtliku seisundini.

Kuulo Kutsar
epidemioloogianõunik

 

Lugeja kiri : Lootus sureb ikka viimasena

Nii on ka minu puhul. Või siis, et lootus on lollide lohutus ja et uppuja haarab ka õlekõrrest.

Olen otsinud abi nii mitmetelt ravitsejatelt puukentsefaliidi raviks, mida põen ligi kümme aastat. See aga oli küll nüüd viimane piisk karikasse.

Nimelt käisin Kuressaare turu ühes hoones hiljuti naise juures, kes reklaamib, et ravib looduslike vahenditega, ka puugihaigusi. Reklaami nähes rõõmustasin, sest mõni päev tagasi olin just tulnud mandrilt ühe ravitseja juurest, kes ravis nõelte ja venitustega, umbes kaks tundi päevas vaheaegadega. Neli päeva järjest pidasin vastu.

Õnneks raha ei võetudki nende päevade eest, kui loobusin sellest ravist.

Ennäe imet, lootust anti siinsamas kodulinnas kolme korraga, pooletunniste seanssidega tervis korda saada. Seda testimise, silituste ja rohkelt vee joomisega, sealjuures lauldes, naeratus näol, valju häälega “Oooo!”

Naeratav ja lootustandev ravitseja küsis julgelt kopsaka rahasumma. Kui väljusin esimese seansi lõppedes, oleksin nagu jälle mõnevõrra rumalamaks jäänud.

V. V. 
(loo autori nimi on toimetusele teada)

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 9 511 korda, sh täna 2)