Saarlasest ujuja loodab vajaliku luku lahti keerata (4)

Saarlasest ujuja loodab vajaliku luku lahti keerata

Foto: Raul Vinni

Eelmise nädala EM-i medalid tõestasid taaskord, et ujumine on Eestis elujõuline spordiala. Viimastel aastatel on Eesti tipu poole vaikselt sammunud ka Priit Aavik, kes loodab kuu aja pärast võtta ka esimese medali täiskasvanute Eesti meistrivõistlustelt.

“Ükskord peab see medal tulema,” on Priit Aavik (18) kindel. Juunioride klassis mitmeid riigi meistrivõistluste medaleid saanud Aavik on võtnud endale üsna kõneka eesmärgi. Eesti meistrivõistlustelt pole saarlased individuaalseid medaleid toonud enam ammu. Või õigemini väga ammu. Norma Helde viimane medal on saar-laste auhinnakapis pea poole sajandi tagusest ajast.

Eesti juunioride koondisesse kuuluv Priit Aavik jõudis Eesti tippujumist nuusutama suures osas omal algatusel. Kuigi ujumisega alustas ta juba lasteaias ja koolis pani talle silma peale treener Norma Helde, otsustas Aavik pärast kaheksandat klassi Tallinna Audentese spordigümnaasiumisse minna. Üheks põhjuseks see, et põhikooli lõpetanud trennikaaslane Mart Mandel oli juba aasta varem sinna edasi läinud. Noore poisina suurde linna sattununa Aavikul oma sõnul kohanemisraskusi väga polnud. “Alguses oli natukene rohkem koduigatsust, kuid see möödus kiiresti,” meenutab ta. “Ma olen väiksest peale üsna iseseisev olnud ja seda kartust ei olnud,et ma ei saa hakkama ja tulen koju.”

Saaremaa ujumine käib lainetena. Igal perioodil on oma kindlad liidrid, kes maakonna rekordite edetabeli ülemise rea endale haaravad. Olid Raigo Helde, Ivo Toll, Imre Kuusk, Mart Mandel ja nüüd on üsna palju rekorditest juba Priit Aaviku nimel. “Väiksena oligi eesmärgiks ujuda maakonna rekord,” meenutab ta. Nüüd on noormees juba Eesti juunioride koondises, omaealiste tiitlivõistlustelgi käidud.

Vaatamata tõsiasjale, et Eesti tänased esiujujad on kõige teravamasse tippu jõudnud peamiselt ookeani taga treenides, usub Aavik, et ka Eestist on võimalik vähemalt Euroopas marjamaale pääseda.

“Igale poole on võimalik jõuda, kui sa oled piisavalt sihikindel ja töökas,” usub ta. “Eesti tippu ei ole pikk maa. Võtmed on olemas, nüüd tuleb lihtsalt uks lahti keerata.”

Kui kaua Priit Aavik ujujana jätkab? Otsest vastust ta ei oskagi anda. “Arvatavasti pärast gümnaasiumi lõpetan ujumise ära, aga sinna on veel tükk maad ja eks näis, mis elu toob,” võtab ta sammu korraga. Esimese asjana tuleb siiski lõpetada 50 aastane põud saarlaste auhinnakapis.

Vahel on laul abiks

Priit Aavik räägib, et tavaline päev on tal üsna tiheda graafikuga. Äratus on 8 paiku. Pool tundi hiljem algab kool. Üks koolitund ja pärast seda päeva esimene trenn. “Olenevalt päevast kestab esimene trenn poolteist või kaks ja pool tundi,” räägib Aavik. Trenni järel uuesti koolipinki nühkima ja lõunale. Kell 17 uuesti basseini ja siis ujumist kaks tundi. Vahel lisandub ka n-ö kuiv trenn – jõusaal, jooksmised ja venitamised. Pärast seda söök, õppimine ja kell kümme õhtul tuleb Aaviku sõnul magama ronida. Muidu ei pea rasketele trennidele vastu. “Pühapäev on meil vaba, sellel päeval ma reeglina ainult magan,” ütleb ta oma vaba aja veetmise kohta.

Vees läbitud kilomeetreid tuleb Aaviku sõnul päevas nii kümne kanti. Noormees tunnistab, et ujumine võib tunduda rutiinse tegevusena, kuid vaheldust saab leida harjutuste näol. “Isegi meil (ujujatel – toim) viskab vahel n-ö kopa ette, kuid see periood tuleb ära kannatada, sest alati tead, et varsti läheb trenn lihtsamaks.

“Vahel mõtetes laulan, vahel mõlgutan niisama mõtteid, oleneb trenni raskusest muidugi,” vastab ta küsimusele, millega ta need kilomeetrid oma mõtetes sisustab.

 

Priit Aaviku saavutused

Mitmekordne maakonna meister ja rekordiomanik

2011
Eesti meistrivõistlused: 50 m selili – juunioride 3. koht, 100 m selili – juunioride 3. koht
Eesti meistrivõistlused (lühirada): 50 m selili – juunioride 2. koht, 100 m selili – juunioride 2. koht, 4x 100 vabalt teateujumine – täiskasvanute 2. koht, 4x 100 kombineeritud teateujumine – täiskasvanute 3. koht uue Eesti juunioride rekordiga

2012
Eesti meistrivõistlused: 50 m selili – juunioride 2. koht, 100 m selili – juunioride 2. koht, 200 m selili – juunioride 2. koht, 50 m rinnuli – juunioride 2. koht, 4x 50 kombineeritud teateujumine – täiskasvanute 3. koht, 4x 100 kombineeritud teateujumine – täiskasvanute 3. koht, 4x 200 vabalt teateujumine – täiskasvanute 2. koht, 4x 100 vabalt teateujumine – täiskasvanute 2. koht, 4x 50 vabalt teateujumine – täiskasvanute 2. koht
Euroopa juunioride meistrivõistlused: 50 m selili – 30. koht

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 865 korda, sh täna 1)