Saaremaalt läheb sel aastal ekspordiks ligemale 900 lammast (6)

Eesti lambakasvatajate seltsi lammaste ühismüügi raames on saarlased sel aastal ekspordiks müünud 545 talle, aasta lõpuks võib see arv tõusta ligemale 900 lambani.

Eesti lambakasvatajate seltsi juhatuse esimees Ell Sellis ütles Saarte Häälele, et Saaremaalt välismaale müüdud lammastest läks 476 talle Hollandisse ja 69 talle Türki. Seltsile teadaolevalt iseseisvalt keegi Saaremaalt lambaid eksporti ei müünud.

Saaremaa suurim lammaste eksportija on tänavu Roosi talu Sauvere külast, kust saadeti Euroopasse 323 talle ning teist sama palju on müügivalmis. Roosi talu karjakultuur, karjakoerte töö, karjamaade hooldus – kõik on Euroopa tasemel ja jättis Hollandist pärit ostjatele hea mulje, rääkis Ell Sellis.

111 ühtlaselt hea kvaliteediga talle müüs välismaale Kuru talu Valjala valla Kalju külast. “Väga ilusad müügitalled, hästi hooldatud karjamaad,” iseloomustas lambakasvatajate seltsi juht Kuru talu.

Kõikide Saaremaa lammaste puhul oli Eesti lambakasvatajate seltsi ekspordipartneriks EKSO Calves Trading OÜ, mille kogumiskeskus asub Põlvamaal Savernas. Ühe jäära eluskaalu kilo eest sai lambakasvataja 1,85 eurot, ute hind oli pisut odavam.
Põhjus on selles, et tulenevalt usulistest tõekspidamistest ei tapa türklased uttesid lihaks. Kuna türklased uttede kokkuostmisel konkurentsi ei paku, oli uttede kokkuostuhind odavam. Kõige kergem on Euroopasse müüa heas toitumuses valgepealist lihalammast hästihooldatud karjamaalt.

Saarlased on sõnapidajad

Ell Sellis avaldas Saaremaa lambakasvatajatele kiitust selle eest, et kord otsusele jõudnud ja kindla sõna andnud, nad enam lepingust ei tagane. “Mida suurem farm, seda olulisem on, kui lubadustest kinni peetakse ja ülepakkujale järele ei anta,” lausus lambakasvatajate seltsi juht. “Leidus ka lambakasvatajaid, kes ise küll lambaid koormasse ei andnud, aga toetasid ühismüügi mõtet siiski hea sõnaga ja sellest toetavast sõnast oli tegelikult rohkem kasu, kui lausuja oodata oskas,” lisas ta.

16. augustist 10. novembrini müüsid Eesti lambakasvatajad EKSO Calves Trading OÜ kaudu 5380 lammast Hollandisse ja Türki, Estonian-ACB-Vianco OÜ kaudu 1066 talle Belgiasse ja Prantsusmaale ning 540 talle Raka Kogumiskeskus OÜ kaudu Hollandisse. Kokku on nende kolme kogumiskeskuse kaudu Eestist praeguseks välja müüdud 6986 lammast, neist 5960 koostöös Eesti lambakasvatajate seltsiga ning kahe koorma jagu (ca 800) lammast on selle koostöö raames veel oma järge ootamas. Lisaks eluslammastele eksporditakse ka lambaliha.

Võrdluseks: möödunud aastal müüdi Eestist välja üldse kokku 2532 lammast, kellest läks Eesti lambakasvatajate seltsi kaudu Türki 1302 jäära. 2010. aastal läks Eestist välja vaid 13 lammast.

Veterinaarid vassivad kilomeetritega

Ell Sellis rääkis, et ühismüügi käigus koorusid välja ka Eesti lambakasvatajate keskmised müügimahud. Ligemale 6000 lamba kokkuostmiseks tuli teha üle 100 laadimise. Keskmiselt pandi ühe laadimisega autole 49 talle. Ainult 14 lambakasvataja juures sai korraga laadida üle 90 talle. Ilma nende 14 suurema tootjata oli keskmine ühe korraga laaditavate lammaste arv 35. See on reaalsus, millega uut müügihooaega planeerides tuleb arvestada.

Lambakasvatajate seltsi lammaste ühismüük tõi Eestis välja ühe nähtuse, mis puudutab volitatud veterinaararsti väljastatud veterinaartõendi hinda. Kehtiv veterinaarkorralduse seadus koos põllumajandusministri vastava määrusega keelab selle toimingu eest loomade omanikult raha küsida, v.a kohalesõitmise kulud.

“Selle põhjal, mida ma 2012. aasta sügisel kogesin, julgen kinnitada, et meil elab mõni volitatud loomaarst tema vastutusalas olevast karjast 380 km kaugusel, nii et edasi-tagasi tuleb 760 kilomeetrit,” märkis Ell Sellis. “Liiga sageli tuleb edasi-tagasi ots arsti vastuvõtust farmi 256 km,” lisas ta.

Ell Sellise sõnul on tajutav probleem, et loomakasvatajate arvu vähenemise tõttu on volitatud veterinaaril võib-olla raske rahaliselt toime tulla, kuid õiglustunne sunnib protestima selle vastu, kui see toimetulematus seadusevastaselt või ka seaduslikult väiketootja õlule veeretatakse. Siiski on Eestis ka päris palju volitatud veterinaare, kes väljastavad veterinaartõendi igati korrektselt, kinnitas Sellis.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 681 korda, sh täna 1)