Kuidas elada 290 euroga? (25)

Kuidas elada 290 euroga“Kes saab suure palga, elab igal juhul stressivabalt, ostab süüa, mida tahab. Aga see, kes miinimumpalgaga tööd rügab, peab mõtlema, kas saab hambaarstile, ravimeid osta… Ja see omakorda tekitab stressi.”

Nii ütles üks küsitletud inimestest, kes peab igas kuus hakkama saama 290-eurose sissetulekuga ehk Eesti ametliku miinimumpalgaga.

Saare maakonnas elab selliseid inimesi umbes 2500. Neist 40 peavad pisku teenimiseks käima tööl kahe või enama tööandja juures. Rahvastikuregistri andmetel oli Saare maakonnas sel aastal palgasaajaid 13 775. Siiski tuleb täpsustada, et nii palju palgasaajaid oli vaid juunikuus. Näiteks jaanuaris oli sama näitaja 13 137.

Tegevusvaldkondade järgi on enim miinimumpalga saajaid valla- ja linnavalitsustes, elamuehituses, hotellinduses ja jaekaubanduses. Miinimumpalka teenitakse veel koristajatena, restoranides ja muudes toitlustuskohtades töötades, piimakarjakasvatuses, hoonete halduses, kaubaveol maanteel ja haiglas töötades.

Mehed ei lepi

Nädala jooksul ei leidnud me Saaremaalt mehi, kes olnuksid nõus 300 euro eest kuus tööle tõttama. Meeste jaoks algab miinimumpalk 500 eurost kuus. Vastasel juhul minnakse tööle hoopis välismaale või aidatakse naabrimeest, teenides n-ö mustalt.

Kõik küsitletud peale ühe naise soovisid jääda anonüümseks. Marina Kaunis Uduvere külast tunnistas, et tema palk on küll 320 eurot, aga ega see miinimumpalgast oluliselt erine. Püha kiriku perenaisena töötav Marina arvas siiski, et ka väike palk on parem, kui üldse mitte raha saada.

Kuigi Pühasse on kodust 20 kilomeetrit, viib ta hommikul kõigepealt lapsed Kaali kooli. Kuna tema abikaasa töötab
Pihtla POÜ-s, saab sõite ühildada. Et pere neli last ja vanemad korraga sõita saaksid, on soetatud väikebuss, mis võtab aga ka rohkem kütust.

Kui linlastele tundub, et maal oma majas on kergem, siis Marina nii ei arva. Esiteks tuleb maja pidevalt korrastada ning omal ajal tuli remondiks võtta pangalaenu, mis röövib siiamaani osa pere sissetulekust.

Kuigi pereisa teenib kuus ligi 500 eurot, ootab teda lähiajal ees operatsioon, millest taastumine võib võtta aega. Aega aga lastega perel ei ole. Lapsed käivad ringides, ametikoolis õppiv vanem poeg vajab samuti vanemate tuge. Ka ei saa ema pisipojale selga panna tema vanemate õdede riideid.

Hoolimata raskustest on pere siiski optimistlik ning Marina kavatseb koos õe ja emaga lähiajal luua catering-teenust pakkuva firma, sest kookide küpsetamine ja toidutegemine on praegu perenaisena töötaval naisel selge.

Maakaupluses müüjana töötav Kristiina*, kel lapsed juba suured ja elavad omaette, rääkis, et kui on palgapäeval oma miinimumpalgast ära maksnud elektri- ja telefoniarve, majakindlustuse ja teised kuumaksed ning pangale aastate eest võetud majalaenu makse, jääb tal elamiseks kuuks ajaks kätte 40–50 eurot.

Kristiina tunnistas, et on 20 viimast aastat pidanud lisaks müüjaametile töötama ka teisel töökohal. Seal makstakse palka tunnitasu alusel. Lisaks käib ta sugulasel abiks loomi talitamas, sealt saab mune ja piima. Suvel tuleb aga juurikapeenraid ja kartulivagusid rohida. Selleks peab aega võtma une arvelt.
Haridusasutuses poole kohaga nõudepesija-koristajana töötav kahe
lapse ema Sille* saab kuus natuke alla 200 euro. Siiski on ta rahul, sest rahast tähtsam on tema jaoks iseseisvus, mille omateenitud raha annab. Kolm päeva nädalas on tema sõnul paras koormus laste kõrvalt tööl käia.

Palgale lisandub lastetoetus. Samas peab ta kasvavatele lastele pidevalt riideid ostma. Uusi riideid nad endale lubada ei saa, seega tuleb sobivaid esemeid otsida “nodipoodidest”.

Sille suur unistus on autojuhiload, sest oma auto annaks suurema liikumisvabaduse. Praegu tuleb tal õhtuti marssida kolm kilomeetrit töölt koju.

Sille rääkis, et maal elav meheema koos teiste sugulastega aitab neid toiduainetega nagu mahlad, maasikad, porgandid, sibul, õunad, kartul, aga selle eest tuleb ka maal abiks käia talutöid tegemas.

Sille tunnistas ka, et kui lapsed oleksid vanemad, läheks ta Soome tööle, sest soome keelt ta natuke oskab. Samas teenib ta abikaasa kodus nii palju, et Soome tööle minek eriti ahvatlev ei tundu.

Elu kokku hoides

40-ndates aastates miinimumpalga eest müüjana töötav ja maal elav Monika* ütles, et see, mis on hindadega toimunud pärast eurole üleminekut ja kui visalt püsivad on palganumbrid, tekitab masendust. Monika märkis, et korteris elamine talle sobib, sest praegune korter on ahjuküttega. Küttepuude ostmiseks tarvilikku raha kogub ta eelnevalt poole aasta jooksul.

“Hästi pean arvestama, mida ja kui palju ostan. Ostan allahinnatud toitu ja esmatarbevahendeid, millel on sooduspakkumine,” rääkis ta.

Üksi last kasvatav Monika väldib laenu võtmist ja kui seda vahel siiski teha tuleb, siis laenab pigem väikese summa ja tuttavatelt ning maksab kohe järgmisel palgapäeval tagasi. “Ma lihtsalt ei lähe poodi ja olen söömata, kui raha ei ole,” sõnab ta.

Aga mida ta endale vahel lubada saab, kas näiteks juuksuri juures või ujumas käia? “Vahel tunnen, et tahaks endale midagi lubada, ühe ilusa spaapäeva näiteks, aga tegelikult käib see mulle üle jõu. Oleks ometi midagi, mis aitaks maandada seda pinget ja stressi,” rääkis naine, kes paneb aeg-ajalt raha kõrvale, et näiteks poole aasta jooksul üks kord juuksurisalongis käia. “Aga siis ka ei mingit värvimist, vaid lihtsalt lõikus!”

Monika sõnul on tema jaoks esmatähtsad lapse kooliriided ja kooliasjad. Samas, ise teenindajana töötades ei saa ta ju ka ükskõik kuidas välja näha. “Aga ei ole nii, et lähen poodi teksasid ostma, mina suundun ikka second hand’i ja vaatan sealt.”
Monika lisas, et enda jaoks raha kogumisest tal küll midagi välja ei tule. Lapsele on ta teinud küll elukindlustuse kogumisega, et kui too keskkooli lõpetab, oleks selleks ajaks mingigi algkapital olemas. Tahaks ju, et laps ka rohkem haridust saaks ja pärast gümnaasiumi lõpetamist lihttööliseks ei läheks.

* Nimed muudetud .

 

Nipid ellujäämiseks

Prae kartuleid õlita. Sibul annab parema maitse, isegi kui praed vaid veega.

Tee moosid suhkruta. Näiteks peab talve hästi vastu pohlamoos ning katsetatud on ka õuna- ja mustikamoosiga.

Jõhvikaid säilita vee sees.

Pane sai, leib sügavkülma. Kui külmkappi pole, tee kuivikuid. Soojenda ja värskenda neid pärast praeahjus, väga hea ja pehme leib tuleb.

Sügisel korja ja soola seeni, samuti kurke.

Kohvi asemel tarbi ravimtaimedest taimeteed.

Riideid soeta kaltsukatest.

On ka mitmesuguseid abiorganisatsioone, kes jagavad nii toidu- kui ka riideabi.

Kui ikka kõht tühi ja meel mõru, siis ära jää oma murega üksi, vaid otsi abi!

Tõnu Veldre, Ivika Laanet

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 927 korda, sh täna 1)