Töötus ja alkoholism (5)

töötus ja alkoholismAlkoholism ja töötus on omavahel tihedalt seotud: alkoholisõltuvus raskendab töölesaamist ja töötamist ning tööpuudus võib viia alkoholi kuritarvitamiseni ja sealt edasi alkoholisõltuvuseni.

Alkoholisõltuvusega töötajad on tööandjate jaoks väga tundlik teema, sest sellise töötaja peale ei saa kunagi kindel olla, et ta ettenähtud ajal tööle jõuab ning et tema tervislik seisund võimaldab tal töötada efektiivselt ja riskideta.

Täiskasvanute koolitajana ja töötutele mõeldud mitmesuguste projektide juhtimise kaudu oleme kokku puutunud alkoholisõltlastega, kes enamasti püüavad oma sõltuvust varjata, kuid neil on raske pikema aja jooksul järgida õppe- või töödistsipliini, kinni pidada kokkulepetest ja lubadustest. Olen kohanud vaid kaht meest, kes projekti tulles on avalikult tunnistanud oma alkoholisõltuvust ja nemad on sellest tänu tugevale motivatsioonile ka vabanenud.

Palgatoetus tööandjat ei motiveeri

Tööandja motiveerimiseks on meil projektide kaudu olnud võimalus maksta talle palgatoetust, kuid enamasti pole projektis planeeritud raha piisav motivaator alkoholisõltlase palkamiseks tähtajatu töölepingu alusel. Seega napib inimestel, kes on oma kogukonnas pälvinud alkoholisõltlase maine, võimalusi ametlikult tööle saada.

See ei tähenda aga kaugeltki, et nad vastavalt oma võimalustele ei töötaks, kuna on üsna palju ettevõtteid, kes maksavad töötasu mitteametlikult. Sel juhul puuduvad töövõtjatel aga igasugused garantiid ja nad sõltuvad täielikult tööandjatest nii töötasu kui ka -tingimuste osas. Kas meil on õigus neid hukka mõista? Kõige tähtsam on ju ikkagi ellu jääda.

Siinkohal võin tuua näiteid eri riikide praktikast, kus ka sellised inimesed tööd leiavad, kuid tööandja riske hajutab riik, st riik toetab maksusoodustustega neid ettevõtteid, kes võtavad tööle väiksema konkurentsivõimega inimesi. Seejuures on väga tähtis pidev juhendamine ja nõustamine ning need juhendajad, nõustajad ja ettevõtjad on ette valmistatud tööks riskirühmadega. Selliseid ettevõtteid nimetatakse sotsiaalettevõteteks ja nende loomine eeldab muudatusi seadusandluses. Eestis ei ole sotsiaalettevõtlust seni prioriteetseks suunaks tunnistatud ja pole teada, kas seda juhtub ka Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil. See pärsib aga kõigi riskirühmade töölerakendamist.

Paraku kerkib alati küsimus alkoholisõltuvust mõjutavatest teguritest: kas süüdi on geenid või keskkond? Põhjalikud teaduslikud uurimused on näidanud, et nõrga tahtejõuga inimesed kalduvad sõltuvustesse ja neil on raske kiusatustega võidelda, eriti siis, kui kiusatused (alkohol kauplustes, restoranides, kasiinod jne) neile igal sammul ette satuvad. Seega on teaduslikult tõestatud, et kui kiusatusi on vähem, juuakse ka mõneti vähem.

Kahjuks ei ole viimasel sajal aastal tahtejõule ning selle kujunemisele ja kasvatamisele erilist tähelepanu pööratud. Seevastu on ilmunud palju uusi kiusatusi (televiisor, internet, hasartmängud) ja mida enam me nendega võitlema peame, seda enam kaotame energiat.

Samas ei satu siiski kõik “viinakuradi” ja teiste kiusatuste küüsi nii, et kaoks vastutustunne oma perekonna, ettevõtte ja riigi ees. Konkreetsete juhtumite analüüs ja uuringud on kinnitanud, et valdav osa sõltuvustest on seotud isa puudumisega perekonnas – kui ema ei teata lapsele, kes on tema isa, ei võimalda kontakti isaga, isa viibib lapse arengu olulistel etappidel temast eemal või on isa suguvõsa süsteemist mingitel põhjustel välja arvatud.

Perekonnad on muutunud nõrgaks

Vaadeldes Eesti riigi ajaloolist tausta võib öelda, et meie perekonnad on mitmetel põhjustel (sõjad, küüditamine, põgenemine ja tööleasumine välismaale, poliitiline keskkond jne) muutunud nõrgaks. Muidugi ei tähenda see, et meil ei oleks võimalik midagi muuta, kuid inimesed pole lihtsalt teadlikud suguvõsa ja perekonna sidemete ja suhete mõjust inimese elule. On väga oluline, et inimesed teadvustaksid perekonna ja suguvõsa rolli ning oskaksid teha õigeid valikuid. See eeldab aga muudatusi koolide õppekavades ja täiskasvanute enamat koolitamist sel alal.

Kui inimesel puuduvad elus eesmärgid (ja nii on see 80 protsendil inimestest), on alkohol kui relv või ressurss, et saada üle negatiivsetest tunnetest – hirmust, kurbusest, vihast, pettumusest jne.

Naiste jaoks on olnud ajalooliselt tähtis perekonna sisekeskkonna loomine – laste eest hoolitsemine, kodu korrashoid jne – ning tööpuudus pole nende jaoks nii traumeeriv, sest nad saavad eluks vajalikke hormoone laste ja kodu eest hoolitsemisel.

Kuna mehe jaoks on aga tähtis töö, võim, positsioon, siis ei võimalda töökoha kaotus mehel täita ajaloolisest tööjaotusest tulenevat mehe rolli – hoolitseda pere väliskeskkonna eest (raha, elukoht, pere kaitsmine hädaohtude eest). Kaua tööta olnul tekib stress kui pingeseisund ning organismis hakkavad ellujäämise eest hoolitsema adrenaliin ja kortisool. Paraku ei saa meie organism sellise pideva hormoonide vooga hakkama, need hormoonid hakkavad kahjustama seedeelundkonda ja immuunsüsteemi, inimestel on vähe energiat ja nad on sageli haiged.

Olukorda saab muuta, kuid sageli puuduvad inimestel selleks vajalikud vahendid, st teadmised ja oskused, ning nad ei teadvusta nende elu jaoks oluliste tegurite rolli.

Leonora Kraus
Saaremaa Õppekeskuse juhataja, psühholoog

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 703 korda, sh täna 1)