Kultuurikonverents otsis vastuseid

Eilne konverents Kuressaare kultuurikeskuses otsis vastust küsimusele, kellele on vaja kultuuri Saaremaal.

“Selle küsimuse põhjus on ennekõike selles, et kultuuritöötajad kardavad, et nad on jäänud üksi vastutama,” põhjendas ettevõtmise peakorraldaja, Saare maavalitsuse kultuurinõunik Valve Heiberg. “Tahame tunda, et kultuur on meie kõigi mure.”

Heiberg tunnistas, et kahtles enne eelmist konverentsi aastal 2008, kas see rääkimine ikka midagi annab.

“Nüüdseks olen aru saanud, et me peame neist asjust omavahel rääkima, piiskhaaval auku kivisse uuristama,” lausus ta. “Rääkimine paneb meid ühes suunas mõtlema ning kui seda teeme, saavad sellele järgneda ka teod.”

“Eesti, sealhulgas Saaremaa kultuuri, Eesti riiki on vaja meile endale,” resümeeris Tartu ülikooli professor Marju Lauristin oma ettekande kultuuri jätkusuutlikkusest avatud maailmas. “See, et meie põhiseaduses räägitakse eesti rahvuse ja kultuuri säilimise tagamisest läbi aegade, ei ole sõnakõlks. Täna maailmas majanduslikult väikeseid rahvusriike vaja ei ole.”

Lauristin võrdles Euroopat kireva kaltsuvaibaga ja peenraga täis erinevaid taimi – erinevaid kultuure. “Hindan väga oluliselt meie kuulumist Euroopasse, samas püüab Euroopa bürokraatia neid taimi kõiki ühtlustada ja klassifitseerida, mis on minu meelest ohtlik.”

Rahvamajadest läbi aegade rääkis arvukale kuulajaskonnale Rahvakultuuri keskuse direktor Aivi Lintnermann, Tallinna keskraamatukogu direktori Kaie Holmi teemaks oli rahvaraamatukogu. Teatrikriitik, Tartu ülikooli teatriteaduse õppejõud ja doktorant Madli Pesti esitas oma ettekandes küsimuse, miks on vaja teatrit Saaremaal. Saaremaa muuseumi teadusdirektor Olavi Pesti võttis aga sõna teemal “Kellele on vaja (Saaremaa) muuseumi?”

Saarte Turismiarenduskeskuse juhataja Kaira Kivi rääkis kultuurist kui turismi põhilisest käivitajast. Tallinna ülikooli kommunikatsiooniinstituudi direktori Kaja Tampere ettekande pealkiri oli “Kodune kultuur: Saare lapse vintsutused kahe kultuuri vahel”.

Sisukale päevale pani punkti kultuuri hoidjaist kõneleva filmi “Tule tee” esilinastus.

“Kui esimese, kuue aasta taguse filmi jaoks otsisime kõigist rahvamajadest üles kolekohad ning tühjadest majadest kõnelev film sai nukker ja kõle, siis seekord tahtsime näidata, kuidas asjad kuue aasta jooksul arenenud on,” selgitas konverentsi peakorraldaja Valve Heiberg. “Keskendusime meie tulehoidjatele ja nendele inimestele, kes rahvamajades iga päev kultuurituld hoiavad, ja võin öelda, et tegu on tõepoolest suurte inimestega.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 227 korda, sh täna 1)