Tööle abistaja toel

Tööle abistaja toelTöö on oma olemuselt vägivald – nii vaimule kui kehale. See tähendab nii maohaavu ja õnnetusi, vaidlusi ja kähmlusi, vapustusi ja võitlusi. Ja kõige lõpuks või alguseks on see igapäevane alandus. Iga üleelatud päev on piisav suursaavutus, et haavatuna ringi käia paljude teiste samasuguste hulgas!

Niimoodi iseloomustas töö mõju vaimule ja kehale ameerika kirjanik ja ajaloolane, Pulizeri auhinna saaja Louis “Studs” Terkel (1912–2008).

Miks siis ikkagi oleme õnnelikud, kui meil on töökoht või palgatöövõimalus, ja sootuks õnnetud, kui töö tegemise võimalus puudub? Kas on tegemist ainult materiaalse heaolu ja eluks vajalike vahendite hankimisega või on veel mingi X-faktor, mis mõjutab inimese ja töö suhet?

Selle loo märksõnadeks on “puudega inimene” ja “töötamine”. Miks peaks üldse puuetega inimesi tööle rakendama, on minult küsitud. Vastus sellele küsimusele on siin: puudega inimene on täpselt samasugune nagu iga teinegi.

Puue kitsendab töövõimalusi

Tööturu mõistes on sõna “puue” üsna teise tähendusega kui meditsiinis. Näiteks, kui inimesel on allergia või kuulmispuue, siis meditsiinilises mõistes saab neid probleeme kontrolli all hoida, kuid tööturu mõistes kitsendavad nad inimese töövõimalusi küllaltki palju.

Saare maakonna puuetega inimestele on alates tänavusest 1. jaanuarist suureks abiks Sinu Koolituspartneri OÜ ellu kutsutud ja Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt “Tööle – tugiisiku, isikliku abistaja või lapsehoiuteenuse abiga”, mis on mõeldud raskustesse sattunud tööta inimeste abistamisele. Abi pakutakse nii puudega kui ka töövõime kaotanud inimestele, sotsiaalsete ja majanduslike toimetulekuraskustega inimestele, hoolduskoormusega ning pikka aega tööturult eemal olnud ja muude probleemidega inimestele.

Peamisteks abi saamise võimalusteks on tugiisiku või isikliku abistaja teenuste osutamine abivajajaile. Tihti tekitab inimestes segadust nende teenuste sisu, lühike selgitus oleks järgmine.

Isiklik abistaja abistab puudega inimest ehk klienti vastavalt lepingule füüsiliselt igapäevastes tegevustes, millega klient puude tõttu iseseisvalt toime ei tule. Isiklik abistaja lähtub oma töös iga kliendi erivajadustest ja tööjuhistest. Abistaja põhiülesandeks on kliendi aitamine liikumisel, eneseteenindamisel, spetsiifilistes toimingutes (lugemine, kirjutamine, kõnelemine jm).

Isikliku abistaja konkreetsed tööülesanded ja tööaja määrab klient ja need sätestatakse isikliku abistaja ja kliendi vahelises lepingus. Erandjuhul võib isikliku abistaja tööülesandeid planeerida ja reguleerida kliendi eestkostja või hooldaja, kui klient on vanuse või haiguse tõttu otsustusvõimetu.

Projektipõhiselt pakutakse isikliku abistaja teenust tööealisele puudega isikule ka lapse lasteaeda viimisel/toomisel või koolikohustuse täitmisel, et lapsevanemale anda võimalus aktiivselt tegeleda töötamise, töö otsimise või ettevõtlusega.
Isiklik abistaja aitab ka kodus viibivat puudega isikut kodu kohandamisega sellisel määral, et kliendil oleks võimalik korteris iseseisvalt liikuda ja teha vajalikke toiminguid nii, et ei vajata enam hooldaja igakülgset toimetulekuabi. Tulemus võimaldab senise hooldaja sisenemist või naasmist tööturule.

Tugiisik kui juhendaja või julgustaja

Tugiisiku peamised tegevused töös täiskasvanutega on nõustamine ja juhendamine. Nõustamist (motiveerimine, julgustamine, kliendi oskustele ja võimetele keskendumine) vajavad kõik tugiisikute kliendid ning paljud neist vajavad ka juhendamist konkreetsete toimingute läbiviimiseks (kodused tööd, asjaajamised jm) või tegevuste planeerimiseks.
Tugiisiku teenus aitab vastavalt olukorrale inimese toimetulekuvõimet säilitada, parandada või takistada toimetulekuvõime suurt langust (Vt ka http://www.sm.ee/sinule/puudega-inimesele/sotsiaalteenused-puudega-inimesele/tugiisik.html)

Käimasolevas projektis on peamine toetamise eesmärk inimese tööle saamine ja tugiisikuteenust pakutakse kõigile sihtgrupi liikmetele.

Tugiisik kui juhendaja või julgustaja aitab kaasa tööturule sisenemisel (näiteks aitab leida sobivaid töökohti, toetab töövestlustel, vajalike tööturukoolituste leidmisel jms). Ka saab tugiisik pakkuda abi ametnikega suhtlemisel, dokumentide vormistamisel ja erinevate avalike teenuste kasutamisel.

Silja Kruuseri kokkuvõtte põhjal on projekti teenustel osalenud 127 isikut, kellest 39 on puudega ja/või töövõimekaotusega. Projekti sihtrühma 39 puudega ja/või töövõimekaotusega inimesest on tööle läinud 15, õppima asunud 3.

Tihti on ka puudega inimeste puhul kõige suuremate probleemidega vähese haridusega, erialata ja töökogemuseta inimesed. Neiu, kellel puudusid eriala ja töökogemus, hakkas tööle koristajana. Tugiisikuks oli sotsiaaltööd ja puudega inimestega suhtlemise suurt kogemust omav töötaja. Hoolimata sellest, et koristustööd olid tegevusplaanis selgitustega ja vajalikus järjekorras kirjas, ei saanud neiu nende töödega hakkama. Tööleping lõpetati juba kolme kuu möödudes, kuna oli aru saada, et iseseisev töö koristajana neiule ei sobi. Ta n-ö ei näinud mustust, tõenäoliselt puudus tal ka igapäevaelus koristamise harjumus.

Tugiisiku antud tagasiside aitas inimest paremini tundma õppida ja talle sellest lähtuvalt sobilik töökoht leida. Neiule sobis lihtne käsitsipakkija töö.

On tööandjaid, kellelt oleme saanud teavet proovitööde kohta. Millistel põhjustel konkreetset töötajat tööle ei võeta, millised töötajale vajalikud, antud töö puhul hädavajalikud omadused või oskused tal puuduvad. Kõik see aitab edaspidi sobilikumat töökohta leida.

Puudega töötu puhul, kui tal puudub töökogemus või kui viimane töökoht oli tal aastaid tagasi, võibolla enne terviseprobleeme, on ühele töötule rakendatud ka mitmeid teenuseid järjestikku. Esmalt tööharjutus või koolitus, seejärel tööpraktika ja siis alles tugiisiku teenus. Kõik sõltub konkreetsest juhtumist.

Tihti on kerkinud küsimus, kas puudega inimene peab tööandjale rääkima oma terviseprobleemidest. Kui osutub vajalikuks rakendada puudega inimesele mõeldud tööturuteenust, on tööandjal kindlasti vaja teada, milline on tulevase töötaja terviseprobleem, mis tingib teenuse rakendamise.

Õige valik puudega inimese probleemi lahendamiseks ei pruugi alati olla tööturuteenuse rakendamine tööleminekul. Tihti osutub vajalikuks hoopis juhtumikorraldus ja tihe võrgustikutöö eriala valdavatelt inimestelt.

Veronika Allas
Saaremaa Puuetega Inimeste Koja juhataja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 171 korda, sh täna 1)