Tarbijad soetavad üksteise võidu õhksoojuspumpasid

Tarbijad soetavad üksteise võidu õhksoojuspumpasid

ÕHKSOOJUSPUMP: Haller Ormus näitas Saarte Häälele hiljuti paigaldatud õhksoojuspumba õues asuvat ventilaatoriosa. Foto: Sander Ilvest

Viimastel nädalatel tekkinud elektripaanika on inimesed pannud mõtlema odavamatele küttelahendustele senise elektrikütte asemel. Need, kes ei saa oma korterisse ahju ehitada, on hakanud ostma õhksoojuspumpasid.

Kuressaare ehitusmaterjalide kauplusi küsitledes selgus, et õhksoojuspump on seade, mille töökorda seadmine eeldab enamaid oskusi kui tilkuva kraani vahetamine. Seega pöördusime spetsialisti poole, keda kohalikud kauplused soovitasid.

Haller Ormus firmast Elektricity kinnitas Saarte Häälele, et viimastel nädalatel on ta Saaremaal paigaldanud peaaegu iga päev ühe õhksoojuspumba. Ta ei usu, et põhjuseks on vaid uuel aastal tõusev elektrienergia hind. “Pigem saabus talv jällegi ootamatult,” arvas ta.

Mingit statistikat Ormus õhksoojuspumba elektritarbimise kohta teinud ei ole, sest tal endal on nn õhk-vesisüsteem, mida on küll kallim ehitada, aga pärast soodsam kasutada. Normaalse õhksoojuspumba hinnavahemik jääb tema arvates 1400 ja 1600 euro vahele. Odavaid “hiinakaid” tema ei paigalda.

Pumpa valides tuleb aga arvestada ruumide liigendatusega. Näiteks piisas ühes korteris vaid sellest, et laes olid väljaulatuvad talad ning soe õhk ei pääsenud ringlema. Kuigi mõnel pool on õhksoojuspump odavam soojaallikas kui keskküte, ei pea pumpade tootja õhksoojuspumpa kindlasti esmaseks soojaallikaks.

Ormus selgitas, et lisaks peab elamises kindlasti olema kas elektriradiaator või põrandaküte, et vähendada pumba koormust. Tema sõnul on uuemad pumbamudelid vaiksed ja tehas annab neile töötamisgarantii 25 külmakraadi juures.
Spetsialist tunnistas, et temal on pumpade paigaldamisel praegu ootejärjekord juba kolm nädalat.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 959 korda, sh täna 1)