Riigimaanteede talvisest korrashoiust (8)

Riigimaanteede talvisest korrashoiustViimasel nädalal mahasadanud rohke lumi on ilmselt paljudes tekitanud küsimuse, kas jälle saabus talv teehooldefirmadele ootamatult. On see ikka nii või on tegemist meie liiklejate liiga kõrgete ootustega talviste sõidutingimuste suhtes või hoopis väheste ettevalmistustega talveks?

Vaatamata ilmateadustajate prognoosidele tõdeme hommikul ärgates, et mahasadanud lumi ja libedus on meile kõigile ehmatus ja ootamatus, mida õhtul ilmateadet kuulates ei tahtnud keegi veel uskuda.

Millistel teedel ja kuidas on korraldatud talvine riigimaanteede korrashoid Saare maakonnas? Loodame, et alljärgnev teave aitab mõista, kuidas talvist teehooldust kavandatakse ja korraldatakse, samuti oleme alati tänulikud, kui annate teada puudustest riigiteede hoius.

Talveperioodi teehoolduseks miljon eurot

Saare maakonna riigimaanteedel teeb talvist teehooldust AS Eesti Teed, kelle hooldada on 1091,7 kilomeetrit Muhu ja Saaremaa maanteid. Seega tehakse teehooldust kõigil maakonna riigimaanteedel ja selleks on kogu talveperioodi peale raha eraldatud 1 miljon eurot.

Teehooldaja ülesanne on jälgida tee- ja ilmaolude alast teavet, muuhulgas teeilmajaamade ja -kaamerate infosüsteemi andmeid, Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi ilmaprognoose, teha patrullsõite stabiilsete ilmaolude korral üks kord päevas varahommikul ning ilmaolude muutudes vastavalt vajadusele. Kõik see aitab kaasa talvise teehoolduse operatiivsele teostamisele ja soodustab seda.

Teehooldaja edastab maanteeinfokeskusele ja maanteeametile maanteede seisukorra alast teavet, mis hõlmab maan-teede seisukorda ja võtab arvesse ka kõiki tehtud töid. Seega on maanteeinfokeskuse lühinumbril 1510 kogu Eesti riigimaanteede alane info, mis on kättesaadav kõigile liiklejaile. Samuti on info maanteeameti interneti kodulehel aadressil www.mnt@ee. Kasutage seda teavet enne, kui end pikemale teekonnale sätite.

Maanteeamet tellijana kontrollib teehooldaja saavutatud teeseisundit, kasutades abivahenditena teeilmajaamu ja
-kaameraid ning GPS-seiresüsteeme, millega on varustatud teehooldemasinad (hetkel on GPS-süsteem 18 masinal).

Liiklussagedus määrab seisunditaseme

Teehoolduse põhimõtted on kehtestatud tee seisundinõuete määrusega, mis jagab teed olenevalt liiklussagedusest tasemete järgi. Teedel, kus on liiklus suurem, on hooldustase kõrgem ja hooldetöid tehakse ajaliselt kiiremini, sagedamini ja põhjalikumalt kui teedel, kus liiklus on väiksem. Kokku rakendatakse riigimaanteedel kolme seisunditaset. Kõik kolm seisunditaset on rakenduses ka Saare maakonna riigi-maanteedel.

Seisunditaset 3 ehk kõrgeimat taset rakendatakse Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maanteel 73,3 kilomeetri ulatuses Kuressaare ja Kuivastu vahelisel lõigul. See teelõik on talvel lume- ja jäävaba, kuid seda ainult stabiilsete ilmaolude korral.

Seisunditaset 2 rakendatakse Saare maakonnas 277,5 kilomeetril. Neil teedel tehakse regulaarset lume- ja libedusetõrjet, kuid sõidujälgi lume- ja jäävabana ei hoita.

Seisunditaset 1 rakendatakse ülejäänud riigimaanteedel, mida on 740,9 kilomeetrit, ja nendel teedel tehakse tavaliselt vaid lumetõrjet. Libedusetõrjet tehakse vaid ohtlikes kohtades.

Kõigi seisunditasemete tagamiseks on teehooldajale antud hooldustsükli aeg, mille jooksul peab tee olema viidud nõutud seisundisse.

Kogu töö tehakse ära talihoolde baasmasinatega, mis on lumetõrje tegemiseks varustatud nii esi- ja külgsahkade kui ka alusteradega ning libedusetõrjeks soola- ja liivapuisturitega. Selliseid baasmasinaid on teehooldefirmal kasutada 11. Lisaks on lumetõrjel kasutamiseks veel 6 teehöövlit, 3 laadurkoppa ja 7 traktorit. Seega on kasutatav talihooldetehnika kaasaegne, varustatud kõigi vajalike lisaseadmetega ning ka pidevalt uuenev.

Sellele vaatamata on kerkinud rida probleeme, samuti on kuulda liiklejate nurinat, et talihooldustehnikat pole teedel näha, oodatakse lumesaju lõppemist ja teedel pole aru saada, kas libedusetõrjet on tehtud.

Reeglina liigub talihooldustehnika suurel kiirusel ja alustab tegutsemist varastel hommikutundidel või vajadusel lausa keset ööd. Ka teele puistatav sool on valget värvi, mida pole võimalik silmaga eristada. Lisada võib, et enne tuisku või tuisu ajal pole libedusetõrje tegemine soovitatav, kuna sool kogub teepinnale lund ja soodustab tuisuvaalude teket.
Samas peab arvestama sellega, et soola liigne kasutamine tekitab soolveega üleujutatud teepinna, mis temperatuuride muutudes soodustab omakorda kergelt libeduse teket, ja temperatuuril alla –12 kraadi väheneb libedustõrjevahendite mõju oluliselt.

Väga palju on kuulda nurinat ka hooldepiirkondade erinevustest talihoolduse teostamisel. Selle erinevuse üks põhjus on kindlasti teekatte olukord. Konarlikul ja amortiseerunud teekattel on lumetõrje vähem efektiivne.

Kõigi probleemide lahendamisega tegelevad nii maanteeameti kui ka teehooldefirma spetsialistid koostöös, et tagada liiklejatele veelgi paremaid sõidutingimusi, kuid kindlasti ootame me ka liiklejatelt mõistlikku suhtumist ja arvestamist asjaoluga, et looduse vastu on inimene võimetu.

Olen ise viimasel nädalal näinud liikluses palju rahulikumat käitumist ja rohkem üksteisega arvestamist, kui alles mõned nädalad tagasi, sest talvel suviseid sõidutingimusi tagada pole kohe kindlasti võimalik. Meie kliimavööndis pole neid võimalik kunagi tagada.

Kuna kohe on kätte jõudmas aasta kõige pikemad ja pühalikumad pühad, soovitan liiklejatel oma sõidud planeerida, arvestades ilmaolusid ja ilmaprognoose ning enne teele asumist kontrollida maanteeinfokeskuse lühinumbril 1510 teekonna turvalisust.

Toomas Magus
maanteeameti Kuressaare esinduse peaspetsialist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 526 korda, sh täna 1)