Väikesaarte elanike kunstneeru all hoidmine pole normaalne (1)

Väikesaarte elanike kunstneeru all hoidmine pole normaalne

KOOSTÖÖS PEITUB JÕUD: ESK eestseisuse esimene esimees Aado Keskpaik (vasakul) ja koostöökogu asutajaliige, Saare maavalitsuse nõunik Leo Filippov on kahekümne aasta jooksul kogenud, et tollane samm kogu asutamiseks oli õige. Foto: Aare Laine

Eile Muhus Vanatoa turismitalus toimunud konverentsil “20 aastat Eesti Saarte Kogu (ESK). Kuidas edasi?” tõdesid osalejad, et paarikümne aasta jooksul on elu väikesaartel ülesmäge läinud. Ometi ei ole riigivõim paljude ettepanekutega arvestanud.

ESK koostöökogu liikme Mark Soosaare väitel teeks saareelanike elu normaalseks see, kui neile antakse võimalus loodusressursse enda jaoks otstarbekalt äraelamiseks kasutada.

“Väikesaarte saatus sõltub sellest, kas nende saarte kalurid saavad merest püüda nii palju räime, et pered ära elatada. Kui nad võrdsustatakse loodusressursi kasutamisel näiteks Pärnu linnas elavate kalameestega, siis see asi lihtsalt ei tööta,” tõi Soosaar näite.

Vaatamata sellele, et Eesti sai 15% räimepüügikvooti juurde, pole rannakaluritele antud võimalust rohkem püüda. “Hoopis traalimehed said võimaluse rohkem püüda. See on tööstuslik püük, mis ei toeta rahvuslikku identiteeti ja elu väikesaartel,” ütles Soosaar.

Sõjaeelses Eesti vabariigis oli ruhnlastel õigus võtta riigimetsast niipalju puid, kui neil vaja oli. “Selle eest peaksime ka praegu võitlema hakkama. Andkem inimestele võimalus jätkata traditsioonilist eluviisi. Sellega hoiame saarte püsielanikke,” kinnitas Soosaar.

Soosaare sõnul on saareelanike jaoks küll tähtsad sõidusoodustused, sidepidamisvahendite olemasolu ja lennuühendused, ometi pole mõtet alati ainult seda temaatikat esile tuua.

“Regionaalpoliitika väikesaarte suhtes sellisel kujul ei vii elu edasi. Väikesaared on nagu Estonian Air, kuhu on vaja raha sisse pumbata. Lugusid raha hämarast kadumisest on juba liiga palju. See on väikesaarte kunstliku neeru all hoidmine. Täisväärtuslikust ja normaalsest saareelust jääb see kaugele,” nentis Mark Soosaar.

Eestseisuse esimees Laine Tarvis meenutas 20-aastasest tegevusest kokkuvõtet tehes 5. detsembril 1992 tegevust alustanud ESK esimese juhi, Muhu valla tollase arendusnõuniku Aado Keskpaiga panust. Kiitust pälvisid ka teised eestseisuse esimehed ja koostöökogu tegevusele kaasaaitajad.

Väikesaarte programmist tegi ettekande Pärnu maavalitsuse arengutalituse juhataja Urmas Kase. Eesti regionaalarengu strateegiat tutvustas siseministeeriumi regionaalpoliitika büroo nõunik Eedi Sepp.

Konverentsi kokkuvõttes rõhutati, et Eesti saarte ja ESK jätkusuutlikkus eeldab saarte uuringute jätkamist ja tegevsekretäri palkamist.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 878 korda, sh täna 1)