Uus eesmärk: tagada püsiühendus laevadega (31)

Uus eesmärk tagada püsiühendus laevadega

MÕTTEIS JA PABERIL OLEMAS: Kindlaid summasid on uuest eesmärgist rääkides Urmas Treieli sõnul keeruline nimetada, kuid soodsate eeltingimuste korral on kõik realiseeritav suuri summasid vajamatagi. Foto: Tõnu Veldre

Viimane püsiühenduse uuring, mis näitas, et paljud on loobunud silla-unistusest ja näevad tulevikku paremas laevaühenduses, andis vedajale impulsi viia laevaliiklus uuele tasemele. Püsiühenduse tasemele.

Kuidas kõik välja näeks ja mida selleks tarvis läheb, on Väinamere Liinide juhataja Urmas Treieli peas valmis ja avalikkusele tutvustamiseks paberilegi pandud. Tõuke laevaliiklusest kauaigatsetud Saaremaa püsiühendus välja arendada andsid Treielile sel sügisel tehtud püsiühenduse järjekordse uuringu tulemused.

Uuring näitas, et 64% elanikest toetab püsiühendust, vastu on 29 protsenti. Samal ajal toetab paremat parvlaevaühendust 68%, vastu on 18 protsenti. “Esimest korda on toimunud väike, ent tõsine muutus inimeste arvamustes ses osas, et toetus laevaühendusele on vähemalt samal tasemel püsiühendusega,” rõõmustas Treiel. Pelgalt laevaühendust toetab 29% küsitlusele vastanuist ning silda 16%.

Midagi enamat kui lihtsalt unistus

Valitsuse koalitsioonileppes on sees oluline punkt: jätkata Saaremaa püsiühenduse rajamist. Väinamere Liinide juhataja sõnul praegusel ajal ses osas eriti hõisata ei saa, vähemalt sillale rõhudes mitte, sest rahvas on hakanud veidi teistmoodi mõtlema. Miks mitte võtta püsiühendust nii, et selle saab garanteerida ka laevadega.

Uued laevad ja sadamasüsteemid on valmis, selles osas on suur samm väga hea laevaühenduse poole tehtud. Edasine saab olla vaid tervikpakett, sest muidu asi Treieli sõnul tööle ei hakka.

Esiteks, graafik peab olema tõeliselt tihe, mis võimaldab rakendada samal ajal saarlase sõiduki eelist ja soodushinda, reisija peab liiklema tasuta ehk väinaületus käib sõidukipileti põhimõttel. Kõige sellega kaasnevad keskkonnahoid, ohutus ja turvalisus maanteeliikluses, suurenev sotsiaalsus ja nn hästi toimiv Lääne-Eesti ühisruum.

“Ühtekokku annab see kõigile hea elamuse. Mitte ainult laeva peal, vaid ka sadamas, kassade juures, teel sõites – igal pool,” kinnitas ka Väinamere Liinide teenindusjuht Anu Hiiuväin, kelle sõnul ei ole püsiühendus laevadega kaugeltki enam mingi niisama unistus, vaid tulevik. Ja kui kõik hästi läheb, siis lähitulevik. Mis aga olulisim – seda ei saa teha enam vedaja üksi, vaja on toetust ja koostööd saarlaste ühise eesmärgi nimel.

Aastate 2014–2020 küsimus

“Mida me tegelikult tahame, on see, et inimene ei pea enam vaatama pingsalt kella ja jälgima aega, millal laev väljumas on. See ongi see unistuste püsiühendus – luua samasugused tingimused, mis oleksid silla korral, laevadega,” tõdes Hiiuväin.

Väinamere Liinid on välja arvestanud, et kõige varem võiks laevadega püsiühenduse tööle saada juba 2014. aastal. Või vähemalt nn esimese etapi, kuid aastaks 2020 oleks täies mahus püsiühendus laevadega loodud.

Urmas Treiel lisas aga, et küsimus on peamiselt kahes asjas. Esiteks piletisüsteemis, mille aluseks on sõidukipilet, ja teiseks rahas, mida nõuab tihedama graafiku rakendamine. Katteallikad täiendavate reiside tegemiseks on praeguses süsteemis suures osas olemas, kui see vaid korrastada, juurde on vaja summasid, mis pole ligilähedaseltki võrreldavad silla rajamise maksumusega. “See on tervikpakett, me ei saa teha ära vaid ühte asja ja teisi tegemata jätta. Kõik need asjad on omavahel seotud,” kinnitas Treiel.

Esmajoones tähendab püsiühendus laevadega kindlasti ajalist valikuvabadust, teiseks jääb ära igasugune keeruline arvutamine ja erinevate hindade määramine à la pensionäripilet ja lapsepilet.

“Sillal ei küsi keegi, kes ja milline inimene sul autos on. Lihtsalt ostadki autopileti. Me ei näe põhjust, miks laeva peal peaks see keerulisem olema, miks me ei võiks piletit müüa samamoodi sõidukile, mitte nõuda igaühelt dokumenti ja uurida, et kas sa oled ikka pensionär või õpilane,” selgitas Väinamere Liinide teenindusjuht Anu Hiiuväin, kelle sõnul on selline asjakäik ja pidev tõestamine ebamugav nii vedajale kui ka reisijale.

Teenus peab olema ennekõike hea ja mugav, kõigile head emotsiooni pakkuv. Et kõik läheks kiiresti, peab see olema hästi lihtne. “Et oleks tunne, nagu sõidaksid maanteel,” nentis Hiiuväin, kinnitades, et ajalise valikuvabaduse saab hõlpsasti tagada tiheda graafikuga.

Surnud ringist on vaja välja murda

Sõidukipilet on teine asi, sealhulgas nn tasuta reisija süsteem. Teenindusjuhi sõnul on praegune sõidugraafiku ülesehitus nõudluspõhine, mis tähendab, et riik tellib reise peamiselt laevade täitumuse põhjal. Peaks aga olema siiski vajaduspõhine, kus graafik on nii tihe, et rahuldab kõik erinevad vajadused ilma ooteajata.

“Olukorda võiks piltlikult kirjeldada lühidalt selliselt – ettevõtlus maakonnas ei kasva, kuna laevaühendus on aeglane, ühendus on aeglane, kuna riik ei telli rohkem reise, riik ei telli rohkem reise, kuna täitumus ei ole nende hinnangul piisav ja täitumus pole piisav, kuna ettevõtlus maakonnas ei kasva,” tõi Hiiuväin välja nn surnud ringi. “Kui luua laevadega vajaduspõhine püsiühendus, saab sellest ringist välja murda,” kinnitas ta.

Just sõidugraafiku tihedus ongi kõige olulisem võti püsiühenduse korraldamisel, kuna see võimaldab teha graafiku lihtsaks. Praeguse hõreda graafikuga on nii, et Kuivastust on ühed väljumisajad, Virtsust teised. Lihtsustamine tähendab aga, et mõlemast sadamast on väljumised täpselt ühel kellaajal. “Et inimene ei peaks mõtlema, kas laev läks nüüd parasjagu Virtsust või Kuivastust,” märkis Hiiuväin.

Vajadus peab nõudluse üles kaaluma

Nii Urmas Treiel kui ka Anu Hiiuväin rääkisid oma uut eesmärki avaldades korduvalt sotsiaalsetest reisidest. Mis need veel on? Need ei tähendagi midagi keerukamat, kui seda, et reiside puhul peaks vajadus nõudluse tingimata üles kaaluma. Treieli sõnul võib siinkohal näitena välja tuua praegused suveöised reisid kell 1 ja kell 2. Ka ministeerium pole neid enam vaidlustanud, kuna need on teatud inimestele olulised.

Ülioluline on vähemalt saar-laste jaoks ka see, et graafik oleks tunduvalt tihedam varajastel hommikutundidel. Seda peaasjalikult selleks, et üldjuhul tuleb Tallinna asju ajama sõita tõepoolest varavalges. Samuti on tihedam graafik vajalik õhtul, kui inimesed kodu poole sõidavad. “Oluline on, et graafik ei sõltuks enam sellest, kui suur on nõudlus ja kui palju on laevas autosid, vaid sellest, milline on vajadus. Et lähedki ja sõidad, et reisid toimuvad põhimõtteliselt ööpäevaringselt. Nii et laevaühendus oleks sisuliselt sama hea kui sild.”

 

Uudne piletisüsteem edendab turismi

Samal ajal püsiühendusega kuulub uute eesmärkide hulka saartevahelise ühenduse uudne piletisüsteem, mille kohaselt ei peaks sõidukipiletiga reisijad piletit kahel korral ostma.

Idee kohaselt ostaksid Hiiu-, Muhu- või Saaremaale sõitvad külalised ja turistid laevapileti vaid Rohukülas või Virtsus. Tagasi sõites nad enam piletit ostma ei peaks. Juba ostetud pilet tähendakski edasi-tagasi reisi. Ehk edasi-tagasi reisi eest makstaks korraga.

Urmas Treieli sõnul tahavad paljud turistid saartele korraga tiiru peale teha, külastada ühe sõiduga nii Muhu-, Saare- kui ka Hiiumaad. Nn ühisruumi tagamiseks ja uue piletisüsteemi rakendamiseks midagi muud keerulisemat tarvis polegi, kui laevapileti hinna ühtlustamist Kuivastu–Virtsu ja Rohuküla–Heltermaa liinil. Siis saaks näiteks Saaremaale sõitnud ja pileti ostnud inimene hiljem Hiiumaa kaudu mandrile naasta piletit ostmata.

Süsteem poleks seejuures ainult turistidele. Ka mandrile sõitvad saarlased peaksid pileti ostma vaid Kuivastust. Tagasi tulles võib siis piletit ostmata otse laevale sõita. Eelkõige võimaldab see hoogu anda saartevahelise turismi edendamiseks kogu Lääne-Eesti regioonis.

 

Ettevõtjad on poolt

Saaremaa ettevõtjate liidu (SEL) juhatuse koosolekul läinud nädala lõpul tutvustas Väinamere Liinid OÜ laevadega püsiühenduse tagamist esmakordselt.

SEL-i juhatuse esimehe Andi Saagpaku kinnitusel kiideti plaanid ideetasandil igati heaks. Saagpakk tõdes, et loomulikult on ettevõtjad huvitatud püsiühenduse toimimisest, sest saarelise eripära tõttu on kõik huvitatud ennekõike just hästitoimivast ühendusest. “Ettevõtjad on pigem seda meelt, et ei ole vahet, kas on sild või korralikult toimiv laevaühendus,” tähendas ta. Ka saarlastele eelise ja soodustuse tegemine on ettevõtjate hinnangul igati vajalik. “Kaupade välja- või sisseveol ei ole seejuures oluline, milline firma vedu teostab, sest sisse ja välja liikuvad kaubad teenivad tegelikult 100% ulatuses Saaremaa ettevõtluse huve.”

 

Saarlastele mitmed eelised

Kogu selle püsiühenduse loo juures ei ole ära unustatud saarlasi kui põhilisi liiklejaid. Neile saab Väinamere Liinide laevadega sõidukipileti ja tiheda graafikuga pakkuda mitmeid eeliseid.

• Saarlaste sõidukitele sadamas oma eelisrida.
• Soodustus sõidukipileti hinna osas.
• Krediit – arve sõitude eest esitatakse kord kuus tagantjärele.
• Pääslast saab läbi kliendikaardiga, piletit pole vaja osta.
• Kassa muutub väravaks saartele – teenindab vaid külalisi.
• Odavam hulgipilet ka saarlaste sõpradele ehk nt ettevõtjatele.

Samad eelised oleksid Rohuküla–Heltermaa liinil hiidlastele.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 833 korda, sh täna 1)