Elektriga või elektrita

Elektriga või elektritaOn 4. detsember ja ma sõidan Kuressaarde. On harukordselt ilus talveilm, linna keskväljakul seisab juba jõulukuusk, millel säravad uhked elektriküünlad. Paari tunni pärast sõidan tagasi koju, 40 km kaugusele linnast.

Ilm on veel ilusam, sest õhus lendlevad kaunitarid-lumehelbed, ei mingit tuult ega tormi. Kuna juba hämardub, lülitan kodus lambid põlema. Aga oh üllatust, valguse asemel on lampides näha ainult vaevuhõõguvaid hõõgniite. Järgmisena proovin raadiot, see üksnes kahiseb kergelt, arvuti keeldub töötamast ja tänane post jääb lugemata. Veepump ka suriseb kergelt, kuid ei tilkagi vett, ja külmkapis alustab toit sulamist. Ainult voolumõõtja ratas tiirleb rahulikult ning kogub minu taskust sente ja eurosid Eesti Energia kassasse.

Elektrikatkestusi on meil alatihti, eriti öösiti, millest annavad hommikul märku arvutid, mis tuleb jälle tööle sättida. Järgmiseks hommikuks olukord paranenud ei ole ja ma helistan riketesse, sealt loetakse ette, millistes piirkondades on Saaremaal elektrikatkestused. Elekter lubatakse tagasi anda samal päeval orienteeruvalt kella üheteistkümneks.

Oi, kui rõõmustav uudis! Nüüd helistan Eesti Energia klienditeenindusse, sest tahan teada, kuidas toimida elektriseadmetega viletsa voolu korral – kas need vooluvõrgust üldse välja lülitada ja kas selline vool kahjustab minu seadmeid.

Klienditeeninduse automaat teatab ülbelt, et lepingu saab nendega sõlmida interneti teel, annab aadressi ja katkestab ühenduse. Jään lolli näoga vahtima, et kuidas ma seda sõlmin, kui elektrit ei ole ja kas ma üldse enam tahangi sõlmida.
Järgmisena lülitatakse meid täielikult elektrivõrgust välja. Nüüd hakkame ootama orienteeruvat kella ühtteist nagu jumala õnnistust. See õnnistus saabub kell 16.15.

Miks elektril ei ole kvaliteedinõudeid?

Kui inimene istub hämaras toas ja mitte midagi teha ei saa, tulevad pähe igasugused mõtted. Minul seekord elektrist. Elekter on ju tavaline kaup nagu leib, mida me poest ostame. Igal kaubal on kindlad kvaliteedinõuded, kuid tundub, et elektril ei ole ja neid ei ole kirjas ka uutes lepingutes.

Ometi teame, millist kahju võivad tekitada elektrikatkestused või halvakvaliteediline vool. Ainult siis, kui elektrit ei ole, ei tule meil selle eest maksta.

Seadusega tuleks kehtestada ka elektrienergia kvaliteedinõuded ja leppetrahvid katkestuste korral. Jääb loota, et see ei ole seadusevastane, nagu oli Eesti Energia kavandatud lepingu katkestamise trahv.

Samuti tuleb kehtestada kord, kuidas toimub elektrikatkestustest ja elektri viletsast kvaliteedist tingitud kahju heastamine tarbijatele. Sellega peaks tegelema sõltumatu asjatundlik inspektsioon, mis tegutseb tarbijakaitse põhimõttel.

Ei saa loota kahju heastamise puhul kohtutele, sest meie kohtutes venib asja arutamine aastaid, kohtute jaoks ei kehti juba ammu mingeid menetlustähtaegu. Samas on kodaniku jaoks määratud tähtajad minutilise täpsusega ja nende möödalaskmine toob kaasa protsessi kaotamise. Enne kohtusse pöördumist peab aga meie inimene tasuma maailma suurimaid riigilõive.

Eesti Energia on pidevalt alusetult rikastunud, kasseerides sisse nn liitumistasusid, ja need tasud on väga kõrged. Kui kliendi majani tuleb ehitada liin ja paigaldada hoonesse elekter, maksab ta selle eest täies mahus eraldi. Kujutage ette, et lähete esimest korda leivapoodi ja peate sellesse poodi minemise eest maksma (liituma).

Tavaliselt teeb hea poeomanik teile allahindluse, et teist saaks uus ostja.

Elektriga liitumise tasud on nii kõrged, et paljud keskmise sissetulekuga inimesed loobuvad väikeste vanade majade ostmisest maal, sest liitumistasu on sageli kallim kui maja ise ja seda ümbritsev krunt.

Huvitav, kas avatud turule minekuga kaob liitumistasu?

Kas maaelu hävitamise viimane etapp?

Linnades on alati elekter, aga maal sageli pikaajalised katkestused. Võimalik, et tegemist on maaelu hävitamise viimase etapiga. Selle mõtteni jõudes sain aru, et riigikogu ja valitsuse liikmed ning enamik Eesti rikkureid elavad linnades (reeglina talvel) ja neid tuleb energiaga korralikult varustada, äkki muidu pahandavad.

Kuigi kõik elektriliinid kulgevad üle külade, metsade ja maade, on linnadesse minevad liinid järelikult töökindlamad. Muidugi ei saa välistada ka Eestile omast röövkapitalismi põhimõtet – selle koha eest, kust tuleb vähem raha, võib vähem hoolitseda, kuigi Eesti Energia on riigiettevõte.

Kui elekter osutub liiga kalliks maainimese (pensionäri) jaoks ja see on täiesti ebakvaliteetne, siis tuleb ilmselt külade kaupa emigreeruda, nagu tegid meie esivanemad XIX sajandil. Tööjõulised noored on nagunii läinud. Ja sellega on täidetud Eesti külade hävitamise projekt.

Eesti Energia on hakanud viimasel ajal spekuleerima sellega, et väga paljud elektrikatkestused on tekkinud varguste tõttu, kuid tuleks avaldada andmed, kui palju on üldse esinenud elektrikatkestusi ja kui suure osa on neist põhjustanud vargad. Julgen oletada, et mitte üle 10%.

Meie ümbruskonnas ei ole paarikümne aasta jooksul selliseid kuritegusid olnud, elektrikatkestusi on aga massiliselt. Samas olen täielikult seisukohal, et elektriseadmete varguse ja lõhkumise eest tuleks kehtestada kõrgendatud vastutus.
Et vähendada justiitsministeeriumi tööd, sõnastan ma siinsamas vastava seaduse projekti: Karistusseadustiku § 203 – 1 “Elektri- või sideseadmete kahjustamine” (1) Elektri- või sideliinide, samuti elektrit või sidet edastavate seadmete kahjustamise eest, mis on tekitatud vargusega, lõhkumisega või muul viisil, karistatakse ühe- kuni kuueaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui sellega on kaasnenud inimese surm, karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.
(3) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistuse ja firma sundlõpetamisega.
Huvitav, miks Eesti Energia juristid ei ole ise seni teinud ettepanekuid seadusandluse parandamiseks, on ju selge, et seda liiki kuriteod on suure üld-ohtlikkusega, sealjuures inimeste elule ja tervisele.

Seniks, kui ei ole kindlaks määratud elektrienergia kvaliteeti, selle tarnija kohustusi ja vastutust elektrikatkestuste ja halva kvaliteedi eest, tuleb peatada energiamüügi lepingute kehtima hakkamine ja tasuda elektri- ja võrguteenuse eest seniste tariifide järgi.

Jääb täiesti arusaamatuks, miks tõstetakse Eesti tarbija jaoks seoses elektrituru avanemisega hinda. Kas see on lihtsalt ettekääne, kasuahnus või on selleks mingi objektiivne põhjus?

Sulev Raudsepp
vandeadvokaat

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 289 korda, sh täna 1)