Rahvaloendus näitab rahvastiku vananemist (1)

Rahvaloendus näitab rahvastiku vananemistRahvaloenduse äsja avaldatud varasemast detailsemate tulemuste kohaselt elab Saare maakonnas 31 317 inimest. Naisi on seejuures üle 16 300 ja mehi napilt üle 14 900.

Kõige rohkem oli 2011. aasta 31. detsembri seisuga Saare maakonnas 18–64-aastaseid inimesi. Mehi oli seejuures 9789 ja naisi 9478. Kui vanusegrupis 0–17 eluaastat oli mehi rohkem kui naisi (vastavalt 2885 ja 2690), siis vanusegrupis 65 ja vanemad oli naisi meestest pea poole rohkem. Kõnealuses väärikas eas mehi oli maakonnas 2293 ja naisi koguni 4182.
Statistikahuviline Aivar Sõrm tõdes Saarte Hääle palvel rahvaloenduse tulemustega tutvudes, et seda, et pilt on halb, oli aimata juba enne loendust ja täpselt sama tõsiasi joonistus välja ka esialgsete tulemuste avaldamisel.

“Praegune üksikasjalikum kokkuvõte vaid raamistab ja rõhutab suhteliselt nutust asjade käiku,” sõnas ta. Saare maakonna kontekstis võib Sõrme hinnangul nentida, et napi 10 aasta jooksul oleme kaotanud 13% oma elanikest. Struktuurselt on laste arv vähenenud 1/3 võrra ja noorte arv 1/5 võrra, keskealiste hulk on pea sama ja suurenenud on vaid pensionäride arv.

“Demograafia vingerpusside ja väljarände tõttu vananeme jätkuvalt rutem. Võrreldes sajandivahetusega on keskmine saarlane praegu üle nelja aasta elatunum kui tollal,” tõdes Aivar Sõrm.

Mis on selle loo juures Sõrme sõnul eriti kehv, on nähtus, et viimase kümnendiga ei ole suremuse ja väljarändamise trend ootuspäraselt mitte aeglustunud, vaid vastupidi – pigem hoogustunud. “Lisaks tundub, et loendus ei väljenda täies mahus ulgutööd ja -elamist ning tegelik pilt saarlaste olemisest ja paiknemisest on veel mõnevõrra nigelam, kui statistikaameti kodulehelt vastu vaatab,” märkis ta.

Vaadates asjade seisule otsa Saare maakonna omavalitsuste lõikes, nentis Aivar Sõrm, et positiivselt ei eristu nende hulgast ükski. Pigem on paljudes valdades nii inimeste arv kui ka nende vanuseline struktuur selline, mis vähemalt majandustegevuse perspektiivis küll eriti roosilisi tulevikuarenguid ei paku. Küll aga tõstatab küsimuse piirkonna jätkusuutlikkusest üldse.

Aivar Sõrm toonitas, et ettepoole vaadates ei ole näha laste arvu plahvatuslikku kasvu maakonnas ega ka väljarände taltumist.

“Põhjamaad oma sarnase õnnetu demograafilise olukorraga ja palju kõrgema elatustasemega jäävad saarlastele ka lähiaastateks leivateenimise tõotatud maaks. Tulemust näeme järgmisel rahvaloendusel.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 258 korda, sh täna 1)