Väinameres hülgekindlad mõrrad kohustuslikuks? (4)

Keskkonnaamet kinnitas Väinamere hoiuala mereosa kaitsekorralduskava aastateks 2013–2022, pakkudes muu hulgas välja mõtte muuta hülgekindlate mõrdade kasutamine Väinameres kohustuslikuks.

Äsjavalminud kaitsekorralduskavas on öeldud, et kogu Eestis tervikuna tuleb senisest suuremat tähelepanu pöörata hülgekindlate püüniste väljatöötamisele ja juurutamisele. Vajalik on propageerida hülgekindlate kalapüüniste kasutuselevõttu ja nende kasutamise kohustuslikuks muutmise vajalikkust.

Kaitsekorralduskava koostamisega seotud olnud kalandusteadlane Markus Vetemaa, kes on uurinud ka hülgekindlate püüniste kasutamisvõimalusi, ütles Saarte Häälele, et hülgekindlate püüniste kohustuslikuks muutmise idee ei pärine temalt.

“Kuidas on võimalik, et kui Rootsi, Soome ja Eesti hülgeuurijad uurivad põhimõtteliselt hülgeid koos ja väidavad, et see on üks ja seesama hülgepopulatsioon, siis miks ütlevad teadlased Soomes ja Rootsis juba 12 aastat, et hülgeid võib jahtida, meil öeldakse aga, et hülgepopulatsioon ei ole ikka veel piisavalt kaitstud ja neid ei saa veel lasta,” rääkis Vetemaa. “Kuidas saab nii olla, et ühte populatsiooni saab ühes kohas 10 aastat jahtida ja teises kohas mitte?” küsis ta.

Vetemaa sõnul näitab rootslaste ja soomlaste kogemus, et kui mõrra juures üks hüljes maha lasta, siis teised hülged ei tule sinna enam kuu aega, ja niimoodi saab hülgeid mõrdade juurest eemale hirmutada.

Eestis kasvab hüljeste arvukus aga pidurdamatult, hülged tekitavad kaluritele pahandusi, kuid midagi nende vastu ette ei võeta. “Selles kontekstis hakata kaluritelt veel nõudma, et nad peaksid oma püünised hülgekindlaks tegema – mina absoluutselt seda meelt ei ole,” lausus Vetemaa.

Väinamere hoiuala mereosa pindala on 165 497,7 ha, millest Saare maakonda jääb 42 395,5 ha (1066,2 ha maismaad, 41 329,3 ha merd). Saaremaal ulatub Väinamere hoiuala Muhu, Orissaare ja Leisi valla piiridesse.

Hinnanguliselt tegutseb Väinamere ääres umbes 400 kalurit, kuid suurem osa neist püüab kala vaid paar korda aastas.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 380 korda, sh täna 1)