Kudjape prügimägi on teadlastele maiuspala (FOTOD) (1)

Kudjape prügimägi on teadlastele maiuspala

PEAGI TÄIE AURUGA TÖÖLE: Valdo Liivi sõnul on katsetusi Kudjapel tehtud mitu kuud, jaanuaris loodetakse ümbertöötlemine viimaks täie auruga käima panna. Foto: Peeter Kukk

Suurejooneline projekt, kus Kudjape prügimägi n-ö pulkadeks lahti võetakse, käivitub täismahus ilmselt jaanuaris. Tegemist on nii uudse asjaga, et isegi Rootsi Instituut toetab prügimäe uurimist ca 350 000 euroga.

Suurema osa inimeste jaoks võrdub sõna “kütus” millegi vedelaga. Kudjape prügilas võtab aga Eesti maaülikooli dotsent Mait Kriipsalu peotäie laeavast konteinerisse pudenevat paberisodi ja ütleb, et see ongi kütus. Jäätmekütus. Kudjape prügila ümbertöötlemise lõpptoode.

“Sellest ei annagi enam midagi muud toota kui energiat,” ütleb Kriipsalu hetk hiljem juba teisel korrusel oleva sorteerimisliini juures, kust kiletükid purustisse liiguvad.

Kudjapel toimuv on suur eeskuju

Muu hulgas saab vanast prügilast kütust tootes aimu ka selle vanusest. “Kõige vanem ajalehetükk, mis silma on hakanud, on aastast 1982,” räägib Kriipsalu, kelle sõnul on prügimäe lahtivõtmine ja sellest kütuse tootmine omaette revolutsioon. “Ma käin palju sellest rääkimas ja pea alati tullakse hiljem juurde ja küsitakse visiitkaarti,” tõdeb Kriipsalu. Juba praegu on mitmes Euroopa riigis sisse antud taotlus vanu prügilaid samamoodi käidelda ja seda just Kudjape näitele toetudes.

Iseenesest pole jäätmekütuse tootmine revolutsioon, uudne on see, et seda tehakse vanast prügilast. See annab võimaluse uurida, mis on aastakümnete jooksul ladestatud prügiga toimunud, mis protsessid on seal käinud ja mis juhtub, kui üsna gaasiline keskkond lahti võtta. Naljaga pooleks võib öelda – kas käib pauk või ei? Kuigi naljast on asi kaugel. Kriipsalu räägib, et ka nende töös on turvanõuded olulised. Kas või uute prügimassiivide avamisel. Iial ei või kindel olla, mis seal ees ootab.

Teine külg asjal on see, et enne pole keegi midagi taolist teinud. Miks? Sest pole olnud vastavaid seadusega määratud eeskirju. Nüüd saab see Kudjape näitel paberile.

Prügila sulgemise projektijuht Valdo Liiv märgib, et mitu aastat tuli tõestada, et Kudjapel ei taheta teha midagi koledat, vaid ikka head. Hea on ta ainuüksi juba selle poolest, et kui oleks mindud prügila katmise teed, nagu seda tavaliselt tehakse, tulnuks kattematerjali saamiseks kaevata 2-hektariline ja 2,5 meetri sügavune auk. Paras järv, nagu Liiv seda nimetab.

Kriipsalu ja Liiv ütlevad, et katsetusi on tehtud mitu kuud, jaanuaris loodetakse ümbertöötlemine täie auruga käima panna. Nad tõdevad, et jäätmekütuse kvaliteediga on probleeme, kuna see on liialt niiske. “Töötame siin välistingimustes,” nendib Liiv ja lisab, et see oli etteaimatav.

Ei ole tegelikult jalgratta leiutamine

Praktikas töötab süsteem Kudjapel kolmes etapis. Esmalt võetakse prügimäest tükk ja tõstetakse trummelsõela, mis jagab selle kaheks: mullataoline ja ümbertöötlemisele kuuluv. Esimene neist läheb ladestamisele tagasi ja teine järgmisse etappi. “See on tegelikult miljoni dollari küsimus,” ütleb Kriipsalu, viidates, et ülioluline on aru saada, kui suur peab olema sõela ava, et materjalid võimalikult hästi eraldada.

Järgmises etapis tõstetakse taaskasutusse minev materjal eelpurustisse, kus asub suur magnet, mis eraldab metalli. Siis tuleb taas sõel ja õhk-eraldi, kust osa materjale läheb ladestamisele, osa liigub edasi kütuseks saamise poole.
Kolmandas etapis liigub kütuseks sobilik materjal peenpurustisse, millest tulevad 30x 30 mm suurused tükid, mis on jäätmekütuseks kõlblikud.

Valdo Liivi sõnul ei ole protsessis endas erilist jalgrattaleiutamist, kõik töövahendid on juba enne välja mõeldud. Eriline on idee.

Seda rootslased toetavadki. “Neid huvitab kõik, mis puudutab Läänemerd,” peab Kriipsalu põhjuseks, miks rootslased prügilas tehtavat teadustööd toetavad. Ka vana prügila on võimeline Läänemerd reostama. Kudjape prügila sulgemisprojekt maksab niigi pea 2,6 miljonit eurot ning 90% osas rahastatakse seda eurorahaga. See on aga vaid tehniliseks tööks, mitte teadusetegemiseks.

 

Taimed kasvavad kohinal

2013. aasta juuliks peab Kudjape prügila kadunud olema. Selle asemele tulevad haljendavad murukünkad, mis sobilikud tervisespordi harrastamiseks. Projektijuht Valdo Liivi sõnul polegi teist võimalust ja hilineda lihtsalt ei saa.

Liiv näitab ajakirjanikele ka seda, et prügilast väljasorteeritud muld kasvatab vägagi edukalt taimi. Tema sõnul on sellesse mulda külvatud näiteks kressi, rapsi, heina ja nisu. “Need on kõik just väga tundlikud igasuguste toksiliste ainete suhtes,” selgitab Liiv.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 777 korda, sh täna 1)