Probleemid hulkuvate loomadega lahendaks ühtne määrus (7)

Eesti loomakaitse seltsi tellitud uuringus võeti luubi alla olukord ka Saare maakonnas. Meie 16 omavalitsusest osales Liis Lille koostatud uuringus siiski vaid kuus.

Ankeetküsitlusele vastasid Kuressaare linnavalitsus ning Kihelkonna, Kärla, Orissaare, Pihtla ja Valjala vallavalitsus.
Neist oli vaadeldud perioodil hulkuvate loomadega seotud probleemidega seoses kulutusi teinud Kuressaare linn (72 000 Eesti krooni 2010. aastal ja 4600 eurot 2011. aastal) ja Pihtla vald (350 eurot 2010. aastal ja 320 eurot 2011. aastal).

Liis Lille sõnul on Eesti omavalitsustes sage praktika raha eraldamine ülejäänud kulugruppide eelarvetest juhtumipõhiselt.

Raha pole piisavalt

Probleemiga üldse mitte tegelenud vallad märkisid enamasti põhjuseks kas rahapuuduse või probleemi vähese aktuaalsuse omavalitsuses (hajaasustusega valdades on probleem märkimisväärselt väiksem kui linnades).

Hulkuvate loomade probleemiga tegeleb Kuressaares heakorra järelevalve spetsialist, kellel kulus selleks 2011. aastal keskmiselt 8 tundi tööajast kuus.

Kuressaares peetakse arvestust nii koerte kui ka kasside üle ning linn on kehtestanud mõlemale kiibistamiskohustuse.
Omavalitsuse esindaja ei osanud siiski hinnata loomade arvukust linnas ega seda, kui suur osa linna loomadest on praeguseks juba kiibistatud.

Keskmiselt maksab kiibistamisprotseduur Kuressaares 24 eurot ja seda tehakse kahes kohas.

2010. aastal tuli omavalitsuse esindajale kokku 10 teadet hulkuvate koerte ja 22 teadet hulkuvate kasside kohta, varjupaika toimetati 9 koera ja 30 kassi. Lisaks otseselt loomade püüdmisele ja varjupaika toimetamisele kulutati ka steriliseerimisele/kastreerimisele.

“Omavalitsuse esindaja hinnangul ei ole eelarves piisavalt raha hulkuvate loomade probleemistiku lahendamiseks, eelkõige puudub raha Saaremaa kohaliku varjupaiga rajamiseks ja käigushoidmiseks,” tõdes Lill.

Kihelkonna vallas elab omavalitsuse esindaja hinnangul ligikaudu 50 koera ja 120 kassi, loomad tavaliselt kiibistatud ei ole. Piirkonnas tegutseb üks veterinaar, kes seda protseduuri ei tee. Hulkuvate loomadega seotud probleemid on abivallavanema vastutusalas, kellel kulub selleks ligikaudu üks tund tööajast kuus. Eelarves selle kohustuse täitmiseks eraldi raha ette nähtud ei ole. Omavalitsuse esindaja hinnangul tullakse probleemiga toime.

Vaja on ühtset määrust

Kärla esindaja ei osanud hinnata omavalitsuse piirkonnas elavate koerte ja kasside arvu ning vastavat arvestust ei peeta. Hulkuvate loomadega seotud probleemidega ei ole võimalik piisavalt tegeleda rahapuuduse tõttu. Omavalitsuse esindaja hinnangul oleks vaja probleemi riigipoolset koordineerimist ja raha.

Orissaares peetakse arvestust nii koerte kui kasside üle, mõlemate kiibistamine on kohustuslik. Omavalitsuse esindaja hinnangul on praeguseks kiibistatud vaid ca 2% koertest. Piirkonnas tegutsevad veterinaarid teevad nii kiibistamise kui ka steriliseerimise protseduure.

Hulkuvate loomadega seotud toimingute eest vastutab omavalitsuse registripidaja. 2010. aastal tuli hulkuvate koerte kohta neli teadet ja kasside kohta 10 teadet. Hulkuvaid loomi püüti omavalitsuse esindaja sõnul kahel korral.

Eelarves eraldi rahasummat probleemiga tegelemiseks välja ei toodud. Orissaare vallavalitsuse esindaja hinnangul oleks vaja ühtset määrust ja rahalisi vahendeid probleemistiku korraldamiseks riiklikul tasandil.

Sisuliselt samal seisukohal oli Pihtla valla esindaja, kelle sõnul ei jätku omavalitsusel piisavalt raha spetsiaalse töötaja palkamiseks, registri pidamiseks, kõikide hulkuvate loomade varjupaika toimetamiseks jms.

Valjala vallas on juhtumeid olnud väga vähe (2010. aastal kaks teadet hulkuvate koerte kohta), kuid ka Valjala vallavalitsuses arvati, et probleemi koordineerimine peaks kuuluma riigi ülesannete hulka.

Liis Lill kirjutab oma uuringu kokkuvõttes järgmist: “Tuleks kaaluda loomakaitseseaduse muutmist kiibistamiskohustuse sisseseadmiseks ja viia läbi analüüs lemmikloomaregistri haldamise kulude ja loomade varjupaikade püsikulude otseselt riigieelarvest rahastamise vajaduse kohta. Selleks et hinnata kiibistamiskohustuse sisseseadmise maksumust Eestis tervikuna, oleks vaja paremini määratleda Eestis peetavate lemmikloomade arv, mida oleks paremini võimalik teha, viies uuring läbi veterinaaride seas. Ennetavate tegevuste osakaalu märkimisväärse kasvu kaudu oleks võimalik vähendada probleemiga seonduvaid tulevasi kulusid nii kohalike omavalitsuste kui ka ühiskonna jaoks tervikuna.”

 

Aarne Põlluäär, Orissaare vallavanem:
Väga paljud omanikud ütlevad, et ei ole praegu valmis loomade kiibistamiseks kulutust tegema. Küll tahame, et kõik oma loomad kuuluksid registrisse, olgu loom kiibistatud või kiibistamata.
Kindlasti oleks hulkuvate loomadega seotud probleemidega tegelemiseks vaja riigi välja töötatud määrust, mis oleks kõigile omavalitsustele kohustuslik, ja rahalisi vahendeid.

Tiit Rettau, Pihtla abivallavanem:
Õnneks pole hulkuvad loomad meie vallas suur probleem.
Erilist arvestust meil loomade üle ei peeta. Kui kodanikud on mõne looma pärast helistanud, oleme käinud asja vaatamas ja omaniku korrale kutsunud. Meil on küll loomapidamiseeskiri, aga kindlasti peaks olema kõigil valdadel ühtsed loomapidamiseeskirjad. Siis oleks täpselt reguleeritud, kuidas asjad käivad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 470 korda, sh täna 1)