Igal aastal oma nägu (3)

Lõppev aasta paneb tahes-tahtmata mõtisklema selle üle, mida mööduv aasta meile toonud, mida viinud ja mis sellest aastast meelde on jäänud. Selle loo kirjutamisel ei ole ma lapanud vanu ajalehti, surfanud internetis ega vaadanud üle salvestatud telesaateid. Mõtisklen lihtsalt mõnel teemal, mida selles loos ära märkida tahan.

Poliitskandaalide aasta

Poliitikas on 2012 olnud kindlasti kõige kuumem aasta Reformierakonnale. Partei rahastamise skandaal, mis juba kevadel lahvatas, ei näi vaibumise märke ilmutavat. Ehkki taolisi skeeme on viljelenud ilmselt nii mõnigi teine erakond, on peapatustaja just oravapartei. Sest nemad jäid vahele.

Juba vanast ajast on ju teada, et risti lüüakse ikka sõnumitooja. Nii läks ka seekord. Prokuratuur asjaomaste süüd tõestada ei suutnud ja erakond lõi asja avalikkuse ette tooja uksest välja. Jätku Reformierakonna kannatustele tõotab keskkonnaministri perega seotud, pankrotti läinud transpordifirma lugu. Kuna ajakirjanduse väitel on tulekul karm kohtulugu, tõotab ka see protsess kujuneda pikaks ja piinarikkaks. Kuidas see erakonna niigi räsitud mainele edaspidi mõjub, näitab aeg.

Omavalitsuste reform

Midagi pole teha, neid paari sõna arvutisse lüües ma tahtmatult muigasin. Üks asi, mis oleks tulnud riigis juba ammu kindlakäeliselt ära teha, vindub jätkuvalt. See teema ilmub meediasse aeg-ajalt justkui suvine kuuma- või talvine külmalaine.

Regionaalminister mõjub aeg-ajalt noore kukena, kellel tuleb vahel mõttesse teistest natuke valjemini kireda. Nii ka seekord, hunnik haldusreformi ettepanekuid, kuid kõik ilma sisuta. Nii kaua kui pole seadusepügala abil täpselt paika pandud omavalitsuste ülesanded ja nende rahastamise alused, ei ole mõtet seda teemat uuesti tõsta.

Volikogudes ei istu enam ammu inimesed, kes oleksid riigile ainult truualamlikud käsutäitjad. Kaks aastakümmet iseseisvusaega on meid kõiki veel rohkem mõtlema ja kalkuleerima õpetanud.

Püsiühenduse teema

Paar päeva tagasi käis meediast taas läbi meie püsiühenduse teema. Majandus- ja kommunikatsiooniminister leidis, et sillateemaga tuleb edasi tegeleda. Väinamere Liinid tuli omakorda välja ideega püsiühendusest parvlaevade abil. Mõte on väga huvitav ja ainulaadne! Iseenesest toimib laevaühendus ju hindele “neli pluss” ja maksimumhinnet ei saa anda vaid põhjusel, et aeg-ajalt tuleb siiski tunnike väina taga oodata. Seda siiski üpris harva.

Kunagise tulise sillapooldajana olen minagi tükk maad tuure maha võtnud, sest tehtud investeeringud, olgu need riigipoolsed sadamates või uute laevade liiniletoomine ettevõtja poolt, on meie ühendusele mandriga väga positiivselt mõjunud.

Ettevõtjad koonduvad

Tuult tiibadesse on saamas ettevõtjate kava märgistada ära kõik Saare maakonnas toodetud kaubad. Teades Saaremaa kui ühe erilise paikkonna mainest juba üsna suures osas Euroopas, tuleb sellise märgi kasutamine pikas perspektiivis meile kindlasti kasuks. Sest ostja saab seda märki nähes täpselt teada, milline juust, vorst või pagariküpsetis on tõepoolest Saaremaal toodetud. Ajapikku taipab ta ka seda, et Saaremaa viin ja pukktuuliku pilti kandev õllepudel või veel midagi taolist on lihtsalt Saaremaa nimega uhkeldamine. Kuigi ega seegi meile iseenesest ju kahjuks tule.

Mulle meeldib siin elada

Ükskõik, mis elus ka ei toimuks, Saaremaad ma mõne teise elupaiga vastu vabatahtlikult ei vahetaks. Juba saarlane ise on ääretult muhe tegelane, abivalmis ja heatahtlik. Ehkki meil kõigil on praegu kukil üsna rasked ajad, ei ole ma seda usku, et kusagil mujal parem oleks.

Võib-olla teeniks laias maailmas rohkem raha, ent siis peame selle ju vahetama millegi muu vastu. Kas oleme valmis loobuma rahulikust elukeskkonnast, kauni loodusega kodukandist või veel millestki heast?

Mõeldes veel oma kodukandi, Kärla valla peale, saan rahuldustundega öelda, et meie elu läheb tasapisi ülesmäge. Aastaid tagasi tehtud õiged investeeringud aitavad meil tugevana püsida. Need saavad ka praegu jätku iga aastaga. Mis kõige tähtsam, meie vallas on sel aastal sündinud 15 last! See on üks selline näitaja, mida kahtepidi tõlgendada ei saa. Meie külades on elu, tühjaks jäänud majad leiavad üpris kiiresti uued elanikud. Eks igapäevaelu kiirus paneb ka meid probleemidega silmitsi, ent need kõik ongi selleks, et lahendusi otsida.

Lõppev aasta ei ole meie olemist raskemaks teinud. Ehk on aeg vaadata tulevikku natuke rõõmsamalt kui mõni aeg tagasi. Soovin kõigile saarlastele ja meie külalistele tegusat aastavahetust ja pärast pühademelu lõppemist taas uute ja edukate plaanide juurde tulemist!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 281 korda, sh täna 1)