Lugeja kiri: Leivamüük riivas saarlaste au (2)

Mulle meeldib käia jõululaatadel. Neis on lummust ja kuidagi eriline tunne jõulude lähenemisest. Viljandis, kus praegu pesitsen, on jõululaatu lausa kaks. Üht nimetatakse hellitavalt käsitöömessiks, teist lihtsalt jõululaadaks.

Pole just tavaline, et Viljandi jõululaadal müüakse Saaremaa leiba. Saaremaa on ju päris kaugel Viljandist ja ega leibadega tulemine sealt nii lihtne olegi. Aga näe – nädal tagasi peetud jõululaadal oli Saaremaal toodetud leiba-saia müüa küll. Ostsin Saare Leivas valmistatud Laadasaia. Päris pehmed need saiad-leivad ei olnud, kuid ega see saare pealt toomine ja turustamine nii lihtne ole, mõtlesin.

Teine kohtumine Saaremaa leiva-saia müüjatega oli 20. detsembril. Kuid oh jama – leivad-saiad olid kas poolkõvad või lausa kivikõvad. Saare Leivas toodetud suurepärase Mündikoogi realiseerimisaeg oli lõppenud juba 18. detsembril ning koogi eest küsiti 1 euro 80 senti. Osal toodetel oli hind kas ära kraabitud või homne ehk reedene kuupäev realiseerimisaja lõpuks märgitud. Nii Karja Pagariäri kui ka Saare Leiva toodetel.

Küsisin müüja käest, miks nõnda on ja kust nad tulevad. Vastust ei saanud. Mõlemal noorel poisil oli suu vett täis ja hakkas kiire. Palusid, et naabrid vaataksid nende kauba järele.

Niimoodi, vastusteta ja leivata, see leivaost lõppeski.

Mulle meeldib Saaremaa ja käin seal tihti, kuid ma ei saa aru, miks tullakse mandrile saarlaste head leiba-saia narrima. Säärane teguviis nende kahe mehe poolt, kes laatadel Saaremaa leiba-saia müüvad, tekitab hämmingut. Kas Saare Leib ja Karja Pagariäri saaksid midagi nende teguviisi suhtes ette võtta? Minu meelest riivab vana leiva-saiaga kauplemine saarlaste ja Saaremaa au!

Päiv Rist
Saaremaa sõber

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 656 korda, sh täna 1)