Kui jõulud, siis mida me tähistame? (1)

Teadupärast on Eestimaal jõulupühad kalendris tähistatud punasega, st tegemist on riigipühaga. Muidugi mõista on see tore, aga kas me kõik püüame jõule tähistades neile ka sisu anda? Tihtipeale me ei süvenegi sellesse. Me lihtsalt tähistame, sest nii on kombeks ja teeme seda igaüks väga erineval moel. Enamik meist seostab jõule kindlasti Jeesuse sünniga, mis meie õhtumaade kultuuris on tõepoolest levinum tava.

Samas oleme me üks Euroopa religioonivastasemaid rahvaid, kui mitte öelda kõige vastasemad. Kas talitame jõulupühasid tähistades seetõttu valesti, minnes oma tõekspidamistega vastuollu? Sugugi mitte, arvan ma.

Kõigepealt ei ole teada Kristuse täpset sündimise päevagi. Egiptuse ürikute järgi, ja seda juba I sajandil, tähistati 25. detsembrit hoopis Päikese sünnipäevana. Alles 256. aastast andis kirik jõuga sellele populaar-sele pühale kristliku sisu ning seostas selle päeva Jeesuse sünniga.

Ka nimetus “jõulud” on meile arvatavasti tulnud vana-skandinaavia sõnast “hjul”, mis tähendab päikest, ringi või ratast.
Mis me nüüd selle teadmisega peale hakkame? Mitte midagi, arvan ma. Teadmiseks võime need faktid küll võtta, aga see ei tähenda seda, et me jõuludesse teisiti peaksime suhtuma hakkama, sest ka päikeseratas on kahtlemata seda väärt, et me tema sünnipäeva tähistaksime. Kõige tühisem, mida selle päevaga seostada, on anda sellele kaunile ja iidsele tavale kommertslik mõõde, mis ei ole kahjuks tänapäeval meie kultuuriruumis enam haruldane nähtus.

Peaasi oleks ikkagi see, et me kannaksime vähemalt sel ajal oma hinges headust kõige elava vastu (siia kuulub lahutamatult ka kogu loodus oma floora ja faunaga), et me vaataksime kriitiliselt ka iseendasse, mõtiskleksime igavikuliste teemade üle ja jõuaksime tõdemuseni, et me oleme siin ilmas vaid rändurid, kes lihtsalt peatuvad siin korraks, et siis jätkata oma teed…

Ilusaid jõule!

Väino Uibo
Teatri- ja kirjamees

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 328 korda, sh täna 1)