Viimane kustutab tuled? (18)

Viimane kustutab tuledParaku ei tule järgnevalt juttu elektri kokkuhoiust, vaid Saaremaa rahvastikutrendide olevikust ja tulevikust viimase rahvaloenduse tulemuste valguses. Olles siinseid saari asustanud aastatuhandeid, on saarlastel oma kestmise osas tõsist muret tulnud tunda vaid ühel korral – pärast Põhjasõda ja sellele järgnenud katku.

Rahvastikuprobleem lahendati tollal kiirelt ja käratult ning mõne aastakümnega taastus asurkond elujõulises mahus. Ka ilmasõjad ja küüditamine on vahepeal mingil hetkel saarlaste ridu kõvasti hõrendanud, kuid nii hulluks kui tänapäeval pole asi ometi läinud.

Iseseisvusega kaasnenud piiride ja võimaluste avanemine koos atrofeerunud suhtumisega lastesse kui kindlustuspoliisi on väga lühikese aja jooksul pööranud meie arusaamad pea peale. Selgasadanud masu on omakorda võimendanud ja rõhutanud saarlaste pürgimust inimlikuks toimetulekuks majanduspõgenemise kaudu mandrile või väljamaale.

Kui veel sajandivahetusel võis loota, et väljaränne on suuresti ajutine trend, siis viimasel kümnendil on negatiivsed rahvastikuprotsessid veelgi hoogustunud ning lõppu polegi näha. Paarikümne aastaga on elanikkond kahanenud 1/5 ehk 8000 inimese võrra ja täna on meid veidi üle 31 000.

Nagu sellest vähe oleks, raugastub saare rahvastik ebaloomulikult ruttu sisse- ja väljarändajate suure vanusevahe tõttu. Tõmmates eluea tingliku poolituspiiri 40-ndale eluaastale, oli nooremate ja elatunumate suhe lähiminevikus 3 : 2, lähitulevikus saab see olema 1 : 2 ehk tegemist ei ole enam tippvormis rahvastikuga isegi tavatoimetamise mõttes.

Edasi loe tänasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 683 korda, sh täna 1)