Kuus jõulukirja (4)

kuus jõulukirjaSaarte Hääles on juba traditsiooniks saanud jõuluaegsete kirjade kirjutamine. Autoreiks need saarlased, kes saatuse tahtel on kaugetel maadel, kus jõulud ei tähenda paksu lund ja tuisku. Seekord leidsime saarlasi nii Euroopast kui ka maakera kuklapoolelt. 

 

Tervitus,

nüüd olen ma otsaga Austraalia läänerannikul. Eelmisel aastal kirjutasin Kanadast.

Tulin Austraaliasse, kuna otsustasin veel aastakese reisida ja töötada välismaal. Teen siin igasugu asju. Aeg-ajalt käin tööl kolimisfirmas, mis paigutab ümber kontoreid kesklinna pilvelõhkujates, ja vahel olen teinud juhuotsi catering‘i-firmas, kus sain näha, mismoodi näevad välja Austraalia pulmad ja firmade jõulupeod.

Novembris olin paar nädalat tööl kaugel sisemaal viljafarmis. Selles piirkonnas laiuvad hiiglaslikud viljapõllud, farmerite majad asuvad üksteisest kilomeetrite kaugusel ja kohalik linn koosneb paarist elamust, töökojast, poest ja bensukast. Oli omamoodi kogemus elada ja suhelda päris “aussidega”, kelle aktsendiga keelest ikka lihtsalt aru ei saa. Praegu tegutsen baarmenina Perthi kesklinna äripiirkonna lounge´is.

Jõululaupäeval olengi tööl, kuid kavatsen tähistada järgmisel päeval. Oleme plaaninud sõpradega grillimist ja lõõgastumist ookeani kaldal päikesepaistet nautides. Pole just traditsiooniline jõulutunnet tekitav istumine. Peaks nagu olema perega hubases toas praksuva kamina ja ehitud kuusega, samal ajal kui väljas tuiskab lund. Aga ega’s iga aasta ei peagi jõulud ühtemoodi tulema.

Ilm on siin Austraalia suvele omaselt palav ja päikesepaisteline. Sooja on umbes 25 kraadi. Mõni aeg tagasi oli isegi paar tormist päeva, kus lõi välku ja sadas tunniga maa kuunormi jagu vihma. Aga tõsiselt kuumaks läheb alles jaanuaris, kui temperatuur pidavat püsima pidevalt 35 kraadi juures.

Austraalias on 25. detsember tähtsaim jõulupäev. Kuna siin pole lund, siis jäävad ära ka lumememme ehitamised ja kelgutamised. Ka jõuluvana ei tule, vaid jätab kingid salaja kuuse alla. Lastele öeldakse, et jõulutaat kiirustas randa ja jõudis vaid kähku kingid kuuse alla panna. Paljud austraallased tähistavadki jõule piknikuga rannas. Jõulutoidud on külmad liha- või kalasnäkid salatiga, joogiks jahutav õlu, mida kohalikud armastavad palju tarbida.

Kes ei lähe randa, sööb üldjuhul perega jõululõunat kodus tagaaias. Huvitav on, et ühise õhtusöögi asemel on traditsiooniks lõunaeine. Õhtul minnakse parki või kirikusse küünalde valgel jõululaule laulma-kuulama.

Kahjuks olen juba teist aastat järjest kodust kaugel ega saa pühi veeta perega Saaremaal. Naljakas on lugeda eesti lehtedest lumetuisust ja külmakraadidest ning kuidas inimesed talviste olude üle nurisevad. Siin Perthis on küll päikseline ja soe, aga jõulutunnet see küll ei tekita. Igatsen olla Saares ja nautida talvemõnusid lumises kliimas. Kuid küll jõuab, ega ma eluks ajaks ringi reisima jää. Kuigi võib-olla võite mind järgmisel aastal veel kuskilt maailma eriskummalisest paigast tabada, kust jõulumuljeid jagan, kes teab…

Mikk Rajaver,
Austraalia

Teisi kirju loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 259 korda, sh täna 1)