Otse nõelasilmast

otse nõelasilmast

Tanu on praegu veel pooleli ja ilmselt peab osa tööst üles harutama. Sellega ma läksin natuke alt, punane lõng ei ole nii ühtlane kui peaks,” ohkab Meiri Hoogand. Foto: Sander Ilvest

Üha enam on neid inimesi, kelle koduses riidekapis ripuvad rahvarõivad. Päris isiklikud ja omakandi omad. Mõnikord ka päris oma kätega tehtud. Rahvakultuuri Keskuse rahvarõivaste valmistajate kooli Tallinnas lõpetas järjekordne lend. Kuigi kool on keskuse juures tegutsenud juba 25 aastat ning õpetust saanud üle paarisaja inimese kõikjalt Eestist, on saarlasi nende hulgas olnud vaid mõni üksik. Tänavu on tosina lõpetanu hulgas Meiri Hoogand Lümandast.

Tema käsitöid teatakse ja oskusi hinnatakse kodukandis kõrgelt. Ometi otsustas ta käia pealinnas tarkust kogumas. “Tahtsin rahvariiete tegemisest rohkem teada saada. Kuidas neid õigesti teha, millised on õiged töövõtted,” ütleb Meiri tagasihoidlikult. Täienduskoolitusel õppisid oma paikkonna rahvarõivakostüümi tegema inimesed, kellele rahvarõiva valmistamine on südameasi. Õpetust jagavad koolitusel oma ala tõelised asjatundjad – eelkõige Silvi Allimann (konstrueerimine ja õmblemine) ning Silja Nõu (tikkimine), aga ka Igor Tõnurist (teooria), Reet Piiri (vöö kudumine), Piia Rand (tikkimine ja kudumine), Virve Valtmann-Valdson. Lisaks käsitööoskuste lihvimisele saavad lõpetanud tulevikus nõustada oma kodukoha tantsu- ja koorikollektiive rahvarõivaste valikul ja kandmisel.

Edasi loe detsembrikuu Oma Kodust.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 674 korda, sh täna 1)