Pädaste mõisapark saab KIK-i toel kaunimaks (1)

Pädaste mõisa teatel on keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) viimastel aastatel toetanud nende kahte projekti, mis on oluliselt muutnud pargi üldilmet.

2010–2011 koostati pargihoolduskava, paigaldati pargiviidad, tähistati väärtuslikud puu- ja põõsaliigid ning 2013. aasta toob kaasa kogu pargiala hõlmava puude hooldusravi.

Pädaste mõisa hortikulturisti ehk aedniku Anna-Liisa Piiroja sõnul on KIK-is looduskaitse toetuseks loodud keskkonnakaitse programmi looduskaitse programm. Sealt toetus tuligi. KIK-i andmeil toetasid nad Pädaste mõisapargi korrastamise projekti (maksumus 134 461,86 eurot) sel korral 16 200 euroga. Varem on KIK pargi korrastamist toetanud ca 12 000 euroga, mis on olnud pool varasema projekti kogumaksumusest.

Millal puude hooldustöödega pargis pihta saab hakata, Piiroja päris täpselt öelda ei osanud. Ideaalne oleks tema hinnangul, kui seda saaks teha kas kevadel või sügisel. “Suvel on seda juba natuke raskem teha,” tõdes ta. Esmalt tuleb spetsialistidel pargipuude seisundile hinnang anda, kuid 2013. aastal saavad hooldustööd kindlasti tehtud.

Anna-Liisa Piiroja sõnutsi on mõisaansambel koos seda ümbritseva pargimaastikuga üks eriilmeline nähtus nii Eesti loodus- kui ka asustuspildis. Osalt peegeldab see toimuvaid looduslikke protsesse, teisalt on tuntav ka tugev inimmõju. “Pädaste mõisa park on kaitsealune park ja kultuurimälestis, millel on lisaks looduslikule väärtusele ajaloolis-kultuuriline ja esteetiline väärtus,” kinnitas Anna-Liisa Piiroja.

Ajalooline mõisapark piirneb Pädaste aedniku sõnul kiviaiaga ja asub hoonete vahetus läheduses, parkmetsa osa jääb peahoonest lääne poole. Pargi taimkate kujuneb Piiroja sõnul küll aeglaselt, kuid enamasti on kooslused väga mitmekesised.

Pädaste pargis domineerivad Piiroja sõnul kodumaised liigid: vahtrad, saared, pärnad, jalakad, remmelgad, põldmurakad, parkmetsa osas sarapuud ja männid. Võõrpuuliikidest on esindatud massiivsed hõbepaplid, Alpi seedermännid, ebatsuugad, sirelid ja lumimarjad. Vanadele parkidele omaselt on Pädastes ka palju erinevaid sambla- ja samblikuliike.

“Samamoodi nagu pargid on pikaealised, on igasugune investeering pargimaastikusse pikaajaline ning soovitud tulemust näeb ehk alles aastakümnete pärast,” nentis Piiroja.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 382 korda, sh täna 1)