Pädaste park on Eestis üks väheseid tasulisi mõisaparke (täiendatud) (22)

Pädaste park on Eestis üks väheseid tasulisi mõisaparke

RAHA VÕETAKSE TIPPHOOAJAL: Pädaste mõisa ühe omaniku Imre Sooääre sõnul pääsevad parki jalutama kõik soovijad. “Raha tuleb selle eest maksta ainult teatud aegadel, tipphooajal,” lausus Sooäär. Foto: Peeter Kukk

Riigi toetusel korrastatud Pädaste mõisa park on Eestis üks väheseid parke, kuhu pääseb jalutama raha eest.

“Mõisa omanikud on kiitnud kohalikku rahvast, tänu kellele on Pädaste tuhast tõusnud, samas peavad ka needsamad kohalikud pargis jalutamiseks ja selle kaudu randa pääsemiseks raha maksma,” nuriseb muhulane Tiina (nimi muudetud – toim).

Internetiportaali Delfi artiklit “Pädaste mõisapark saab riigilt rahalist turgutust”, kus on tsiteeritud Saarte Hääles 28. detsembril ilmunud uudist “Pädaste mõisapark saab KIK-i toel kaunimaks”, Karismaatiku nime all kommenteerinud inimene kirjutab aga: “Minu arvates on tegemist põhimõttelise absurdiga, kui riik eraldab raha objektile, mis on rahvale tasuline. Isegi randaminejailt küsib Pädaste mõis pargist läbijalutamise eest raha. Mille pärast peaks sellist objekti riigi rahaga toetama?”

EAS: turism on samuti ettevõtlus

“Turism on ettevõtlus nagu iga teinegi. Seetõttu on EAS-il toetused ka turismitoodete arendamiseks. Turismiettevõte on samamoodi kasumlikkust taotlev äri, nagu kõik teisedki eraärid, mida EAS toetab,” ütles EAS-i turismiarenduskeskuse turundusdirektor Tarmo Mutso.

Mutso sõnul on EAS peale Pädaste mõisapargi toetanud ka Vihula mõisa, AHHAA teaduskeskuse, teletorni ja paljude teiste turismiobjektide väljaarendamist, mis on avatud kõigile, kes teenuse eest maksavad.

“Pädaste mõisapark pole seega mingi erand,” märkis Mutso, lisades, et turismi toetamine ei ole lihtsalt ühe objekti toetamine Euroopa Liidu toetusfondi vahenditest. “See on kaudselt kogu piirkonna toetamine, sest tänu turismiobjektile luuakse töökohti ning objekti külastavad inimesed jätavad piirkonda raha maha nii transpordi, kaubanduse kui ka toetavate teenuste tarbimise näol,” loetles Mutso.

Kui otse ei saa, siis ringiga küll

“Riik toetab KIK-i laekuvaid projekte ning siin ei saa öelda, et keegi teeb mingisuguseid valikuid oma suva järgi,” ütles keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja kt Pavel Ivanov. “Riik toetab KIK-i kaudu mõisaparkide korrastamist, selleks teeb taotluse aga mõisapargi valdaja koos kohaliku omavalitsusega.”

Keskkonnaameti pressiesindaja Irmeli Karja andmeil on Pädaste mõisapark üks väheseid, kuhu pääsemiseks peab raha maksma. “Palmse mõis on osaliselt suletud ja seda saab piiratult vaadata raha eest, Kalvi mõis on aga vist üldse kinni,” lisas Karja.

Samas tsiteeris pressiesindaja looduskaitseseadust, kus on öeldud: “Kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile.”

“Aga kas see juurdepääs toimub tasu eest või ilma, seda looduskaitseseadus ei sätesta,” lausus Karja.

Ka Muhu vallavanema Raido Liitmäe andmeil on Pädaste mõisapark üks väheseid, kuhu pääseb tasu eest. “Eraomand on meil aga püha ja puutumatu,” tõdes vallavanem. “Samas ei pea randa pääsemiseks tingimata läbi erakinnistu jalutama – randa pääseb ka ringiga, mööda teed.”

Vallavanema sõnul pole suuremat nurinat parki pääsemise eest võetava tasu teemal temani siiski jõudnud. “Aga paljude arvates võiks see kindlasti olla tasuta.”

Pädaste mõisa ühe omaniku Imre Sooääre sõnul pääsevad parki jalutama kõik soovijad. “Raha tuleb selle eest maksta ainult teatud aegadel, tipphooajal,” lausus Sooäär.

Tema sõnul on tasu selleks, et piirata mõisa hoovi siseneva rahva hulka. “Et ei tuleks massiliselt turistide gruppe, kes mõisahoovi täidavad, kui teised inimesed tahavad seal rahulikult puhata või lõunat süüa,” selgitas Sooäär.

 

Lossihoov pannakse tulevikus ööseks lukku

Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa kinnitab, et kui kindluse vallide rekonstrueerimistööd lõpevad, pannakse muuseumi hoov ööseks lukku.

Direktori sõnul on see mujal maailmas tavaline praktika, et ajalooliste kindluste territooriumi käsitletakse ühtse kinnise alana. Näiteid on tuua ka Eestist, sest nii Rakvere lossi teemaparki kui ka Narva kindluse põhjaõue saab külastada piletiga.

Püüa sõnul on ka Saaremaa muuseum kaalunud piletimüügi korraldamist juba kindluse sissepääsu juures. Ilmselt tuleb kasutusele võtta eraldi hoovi- ja muuseumipiletid.

Et riigi jaoks on viimastel aastatel muuseumi omatulu teenimine muutunud oluliseks teemaks, leiab Püüa, et tasuline õuekülastus oleks üks võimalik allikas rahateenimiseks. Aga olulisemaks peab ta siiski territooriumi sulgemist öiseks ajaks, kuna tihti on lossihoovis ka vandaalitsetud.

Muuseumidirektor lisas, et usutavasti kohtab selline plaan kohalike elanike vastuseisu, sest inimesed käsitlevad kindluse hooviala kui avalikku linnaruumi. “Kindlasti öeldakse, et kogu aeg on ju tasuta olnud,” oli Püüa juba selle uudise ilmumisele järgneva reaktsiooni pärast murelik.

Tegelikult on kindluse õu riigi hallatava muuseumi siseterritoorium, kus toimuva eest vastutab Saaremaa muuseum.

Tõnu Veldre

Kommentaar uudisele “Pädaste park on Eestis üks väheseid tasulisi mõisaparke”

Selleks, et loodus- ja kultuuriväärtused säiliksid, on need kogu Euroopas mingil määral toetatud, sõltumata sellest, kes on omanik. Muinsuskaitseobjektide ja loodusväärtuste haldamine on kordades kallim, kui mõne uusehitise või ilma olulise väärtuseta maa jooksvad kulud.

Riik seab looduskaitsealuste parkide ja muinsuskaitseobjektide omanikele  äärmiselt karmid kaitsekohustused. See tähendab omanikele oluliselt suuremaid väljaminekuid, mida need objektid kunagi tagasi ei too. Teatav riigiabi on seetõttu nende objektide puhul kogu Eurooopa Liidus tavapärane ja vajalik, et need tulevastele põlvedele säiliks.

Muhu valla ja ettevõtjate asutatud sihtasutusel, mis Pädaste mõisa parki haldab, on õigus taotleda toetust samadel alustel,  kui kõigi teiste objektide omanikel Eesti Vabariigis, kes haldavad riigile olulisi loodus- või kultuuriväärtusi.

KIK on 15 aasta jooksul toetanud Pädaste pargi korrastamist siiani ainult kahel korral ja sedagi vähem, kui 10% ulatuses kogu mõisapargis tehtud tööde maksumusest. Ülejäänud summa on kaetud eraisikute annetustest ja pangalaenudest. Kui riikliku looduskaitse all olev pargi hooldamine oleks riigi poolt kaetud, nii nagu riiklikes parkides, siis poleks sissepääsutasu vaja, aga keegi peab ju hoolduskulude eest tasuma. Muhulastest aednikud ja pargitöölised väärivad ju samuti oma töö eest palka. Miks peaksid nad oma tööd tasuta tegema?

Tasuline sissepääs Pädaste mõisa hoovi kehtib siiski ainult turismi tipphooajal päevasel külastusajal kell 12-19. Tasuline sissepääs osutus vajalikuks, et katta järjest kasvavaid pargi regulaarse hooldamise kulusid (niitmist, haruldaste puuliikide ravi, lilleklumpide ja teede hooldust, sügisest ja kevadist suurkorrastust, pargi valgustust, uute istikute soetamist jne) See kõik on tohutu suur kulu. Samuti aitab sissepääsutasu mingil määral piirata massilist bussituristide voogu, kes tihti mõisa parki lihtsalt lagastasid. Massiturism on lisaks suur koormus ka liigirikkale kaitsealusele looduskeskkonnale. Sissepääsutasu on aidanud seda leevendada ja distsiplineerinud külastajaid.

Täpselt samamoodi tuleb maksta Mihkli talumuuseumi, Koguva muuseumi või Kuressaare lossi külastamise eest. Kuigi ka need on tugevalt riigi või omavalitsuste poolt toetatud objektid. Aga tahaks lisada, et teistel Saare maakonna objektidel tuleb lihtsalt lunastada pilet ja sellega mingit soodustust ei kaasne. Pädaste pargi külastajatele kehtib sissepääsupileti esitamisel soodustushind Meremaja terrassil. Lisaks on võimalik osta hooajapilet, mis tagab tasuta sissepääsu aastaringselt.

Delfi kommentaatori väide on pahatahtlik vale. EAS ei ole kunagi Pädaste pargile ühtegi senti eraldanud (EAS-st sai Pädaste toetust kohalikel saarte loodustoodetel põhineva SPA kontseptsiooni arendamiseks, mis on Euroopas ja kogu maailmas nüüdseks palju auhindu võitnud ja nii Pädastele, kui Saare Maakonnale laialdast tuntust ja ekspertide tunnustust toonud.).  Riik eraldab raha väga paljudele objektidele, olgu nendeks siis muuseumid, teatrid, aga ka paljude sihtasutuste hallata olevad objektid. Rahvusooper üksi saab aastas riigiabi kaugelt üle 100 miljoni krooni, aga ikkagi tuleb vaatajatel ka ise pileti eest kõrget hinda maksta.

Pädaste randa ei pea minema ilmtingimata läbi mõisa hoovi. Mõisa kõrvalt läheb otse randa üldkasutatav tee, mida mööda saab merele isegi lähemale, kui Pädaste parkimisplatsilt.

Imre Sooäär

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 194 korda, sh täna 1)