Vallavanemad: läinud aasta oli tegus (1)

Saarte Hääl uuris maakonna omavalitsusjuhtidelt, kuidas võtavad nad kokku möödunud aasta ja millised olid suuremad kordaminekud.

Raimu Aardam

Kihelkonna vallavanem:

Suurüritus oli valla 20. sünnipäev – Kihelkonna noorte väga hästi korraldatud ja väljapeetud suur-üritus.

Päris kindlasti annab aasta lõpul välisvaatlejate osalusel läbi viidud noorsootöö kvaliteedi hindamine meile, meie noorte eestvedajatele mõtlemisainet ja tegutsemisvajadust, et ka 10–20 aasta pärast keegi Kihelkonnal lapsevankrit lükkaks.
Vilsandi liinilaeva liinile tulek algas pisut valuliselt, aga mootori jalaosa sai lõpuks ilusasti korda ja laev teenis meid 14. detsembrini, viimastel nädalatel kasutades maabumiseks jäävaba vett Vilsandi põhjakaldas. Uue laeva tulekuga on navigatsiooniaeg pikenenud vähemalt ühe kuu võrra.

Vilsandi liini tarvis tehtud sadamauuring sai esimese seletuse 21. detsembril, kui erinevad huvipooled olid maavalitsuse saali kokku kutsutud. Loodame, et otsustatakse ajalooliselt väljakujunenud Papissaare sadama kasuks.
Kindlasti olid märgilise tähendusega kohviku (söögikoha) teke ja lahendus.

Haldusreformi teema tõusis jälle kirglikuks kõneaineks, seda koos võimalike tõmbekeskuste kaardistamise, äramärkimisega. Kas maale (ääremaale) ka midagi jääb, selle kohta kostis Saaremaa arengukonverentsil Valjalas väga karm ütlemine, et osa ääremaast ongi määratud väljasuremisele. Valdade kiire liitmine ei ole enam tõsiseltvõetav tegevus. Ilmselgelt on järgmisteks kohalike volikogude valimisteks kiire möödas. Loodan, et aeg annab arutust, kuid selle ajaga peame jõudma selleni, et Kihelkonnal oleks toimiv ja korrastatud elukeskkond. Siia tullakse ja võib-olla ka jäädakse.

Mööduva aasta märksõnad olid teede ja tänavate ehitus ja valgustamine. Kalmistu sai uue parkimisala, tänavavalgustus särab Valla ja Abaja tänaval. Pähkli ja Sarapiku tänav on remonditud. Tolmuvaba katte said Tammese, Virita ja Pidula külavaheteed. Põhjalikult renoveeriti Tagamõisa–Tohku tee, Kehila ja Kallaste külavaheteed.

Kolmas talvelaulupidu Kihelkonnal – oleme laulnud vihmas ja pakases, seekordne oli kui muinasjutus: lumesadu, kirikukellade helin ja koorilaul kõiki rõõmustamas. Pealtvaatajate arv kasvab iga aastaga jõudsalt.

Heategevuslikust advendikohvikust, mida traditsiooniliselt korraldab Kihelkonna kooli hoolekogu, saadud tulu oli 597,59 eurot. See raha on toeks kogu kooli Lõuna-Eesti ekskursiooni kulude katmisel.

2012. aastat saab Kihelkonna vallas pidada ka kaitsealuste objektide renoveerimisaastaks. 10. augustil avas Vilsandil uksed renoveeritud päästepaadikuur. 29. septembril avati Vilsandil energiamaja, endine tuletorni elamu. Hoone on vähese energia kasutamise näidisobjekt.

13. novembril sai kasutusloa Vilsandi renoveeritud ilmajaamahoone. Hoone on muudetud tuule-, vihma- ja külmakindlaks, seda CO2-rahaga. 12. detsembril avas Pidula mõisakompleksis uksed renoveeritud valitsusmaja.
Aasta lõppu mahtus veel Kihelkonna kiriku ühe osa renoveerimise lõpetamine, samm-sammult püüab kogudus jõuda selleni, et renoveeritud on kogu kirik ja ka orel.

2013. aastal vajavad suuremat tähelepanu koolikorraldus, noorsootöö, hooldekodu renoveerimise vajadus, Vilsandi transpordiühendus laevaliikluse välisel ajal, teede remondivajadus.

 

Kalle Kolter

Mustjala vallavanem:

Aasta 2012 oli meie vallale küll pingeline, kuid edukas.

Mustjala koolimaja rekonstrueerimistööde käigus vahetati välja katus, veerennid, soojustati pööning. Kogu maja teise korruse fassaad sai uue laudise, aula uue põranda ja aknad ning söökla uue soojustatud põranda. Küttesüsteemi lisati uusi radiaatoreid ja katlamajja paigaldati kaks uut akumulatsioonipaaki. Sai valmis küttehoidla teine järk.

Lisaks koolimaja edukale soojusprojektile õnnestus Co2 kvoodimüügi arvelt rekonstrueerida valla päevakeskuse-perearstipunkti küttesüsteem ning ehitada uus soojussõlm. Edukad energiasäästuprojektid tegime teoks koostöös riigiga.
Tagaranna kaluriküla sai oma paadisadama – Rannaaugu sadama. Sai valmis õige lainemurdja, aasta lõpuks ka sadamahoone. Sadamas on paadikohad 21 alusele.

Rõõmu saab tunda Võhma piirkonna arendustegevuse üle. Tänu Leader-programmi rahale sai Võhma külamaja (endine koolimaja) uue küttesüsteemi – valmis haluküttel katlamaja ning kogu majja paigaldati radiaatorid, et maja oleks aastaringselt soe.

Hajaasustuse veeprogrammi raames on saanud uue kaevu 20 talumajapidamist. Loodame, et riik seda programmi omalt poolt jätkab, kuna nõudlust on ka edaspidi.

Üle mitme aasta saime vallas taas teid remontida.

Sotsiaaltegevusse tõi elevust elektriauto soetamine, mis on end seni õigustanud.

Elevust tekitas Saaremaa Sadama detailplaneering, mis käsitleb sadamat kaubasadamana, paraku on detailplaneering tänaseni keskkonnaametis menetluses. Tuleval aastal on sadamasse oodata 16 kruiisilaevakülastust, mis meie kruiisiturismi uut hingamist toob.

Märkimisväärne on OÜ Mustjala Mustard toodetava Mustjala sinepi jõudmine lühikese ajaga Pahapilli külast Eesti turule ja kaugemalegi, Mustjala endise mõisa ajaloostendi koostamine, Anna kiriku oreli restaureerimine, Silla kalmistu piirdeaia jätkuprojekt, Mustjala mänguväljaku valgustamine, uued tänava- ja keskuseviidad.

Kultuuritegevus on üks meie valla tugevusi. Üks maineüritustest, Mustjala muusikafestival toimus 14. korda. Tänavu väärib esile tõstmist Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontsert Anna kirikus ja Ninase suurtükipesas, kus kanti ette Veljo Tormise teos “Raua needmine”, mille salvestasid CD-le jaapani filmimehed. Festivali kunstiline juht Aare Tammesalu pälvis tänavuse H. Krummi preemia.

Auväärne sündmus oli Mustjala naisrühma 40. sünnipäev, 20. korda korraldati sügislaata.

Spordis olime valdade üldarvestuse teises grupis esimesed, mis on väärt saavutus.

Mustjala valla aukodanikuks ja teenetemärgi omanikuks sai kauaaegne pedagoog, käsitöömeister Maimu Pere.

Uue aasta plaanid on tehtud. Kas kõik teoks saavad, näitab aeg.

 

Jüri Linde

Pöide vallavanem:

Suurt rõõmu teeb see, et mullu sündis meie valda 3 tüdrukut ja 9 poissi.

Läinud aastat jääb meenutama ka Maire Kääridi juhitud suur terviseprojekt, mis kaasas Pöide, Orissaare ja Valjala valla tööealisi elanikke.

Valla jaoks on oluline käimas olev remont Pöide kiriku katuse taastamiseks.

Järjest enam kasutatakse Pöide terviserada, mis pakub suurepäraseid võimalusi erineval tasemel suusatamiseks. Oleme uhked oma terviseraja üle, mis on vabatahtlike poolt rajatud ja aastaringselt hooldatud. Suusahuvilisi ootavad suusarajad. Taas läks korda suusamaraton, seekord küll läbi raskuste, sest lund nappis. Juba on alanud ettevalmistustööd järgmiseks suusasõiduks.

Aktiivselt tegutsevad külakogukonnad, kus pööratakse järjest enam tähelepanu piirkondade ühistegevusele ja heakorrale. Pöide kauplusehoone ja Kõrkvere koolimaja on renoveerimistööde järel kujunemas seltsielukohtadeks.

Sügisest tegutseb ka meie vallas Bändikool, mis annab noortele võimaluse õppida mängima erinevaid muusikariistu. Iga nädal käib Tambet Tamme juhendamisel pillimängu harjutamas kolm bändikoosseisu.

Jätkub meie rahvamaja remont, mille käigus on maja saanud tänu CO2-rahale uue katuse. Nüüd on riigieelarvest saadud toetuse abil käimas tööd noortekeskuse poole peal. Noortekeskuse tarbeks tahame korda teha ka praegu kasutuseta seisvad keldriruumid.

Neemi ja Iruste tee said kaetud, teede mustkatte alla panemine jätkub ka alanud aastal.

Vallas tegutsev laevaehitusettevõte Alunaut kolis Otilt Tornimäele uude, palju suuremasse ja ajakohasemasse hoonesse.

Populaarsust kogub Koplimäe mahetalu kohvik. Olid suur simmanipäev küla kiigeplatsil, laadad, kultuuri- ja spordiüritused.

Järgneb

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 428 korda, sh täna 1)