Looduskaitsjad küsivad maastike päästmiseks kaks miljonit eurot

Keskkonnaamet ja riigimetsa majandamise keskus (RMK) taotlevad Euroopa Liidu LIFE+ meetmest umbes 3 miljonit eurot toetust, et päästa Saare-, Hiiu- ja Läänemaa loopealsed.

Keskkonnaameti maahoolduse peaspetsialist Annely Reinloo ütles, et loopealsete taastamise projekt hõlmab kokku 25 ala, millel asub ligikaudu 3500 ha taastamist vajavaid loopealseid.

Projektialad asuvad Saaremaal, Muhus, Hiiu- ja Läänemaal. Projekti maksumus on umbes 3 miljonit eurot, millest Saare- ja Muhumaa loopealsete taastamiseks kulub ligikaudu 70% summast ehk 2,1 miljonit eurot.

Projekti peamised tööd on kadakate ja mändide harvendamine, karjaaedade ja muu karjatamiseks vajaliku rajamine ja juurdepääsuteede korrastamine.

Tartu ülikooli botaanikateadur, loopealsete taastamise projekti teaduslik nõustaja Aveliina Helm ütles, et igaüks, kes meie saartel lahtiste silmadega ringi käib, võib jõuda tõdemuseni, et Saaremaale iseloomulikud õiterohked niidud ja avatud vaated on kadumas.

Enamikul Eesti loopealsetel lakkas hooldus juba eelmise sajandi keskpaigas ning algas kadakate ja mändide invasioon. Kui kadastik muutub liiga tihedaks, kaovad kooslusest valgusnõudlikud taimeliigid ja nendega koos ka avakoosluste putukad ja linnud, selgitas teadlane.

Aveliina Helm rääkis, et Eestile niivõrd oluliste maastike taastamiseks võtsid keskkonnaameti inimesed 2011. aastal initsiatiivi ning asusid ette valmistama projekti, et taotleda toetust Euroopa Liidu väärtuslike elupaikade eest hoolitsemiseks ette nähtud meetmest LIFE+.

Järgmisel aastal on praeguse eelarveperioodi viimane LIFE+ taotluste esitamise tähtaeg ja veel ei ole teada, kas sarnane programm ka edaspidi toimub.

Saaremaa loopealsete taastamisega on aga väga kiire ja on karta, et viimane LIFE+ voor jääb ka viimaseks heaks võimaluseks, mida Saaremaa loopealsete olukorra parandamiseks lähiaastatel kasutada saab, selgitas Aveliina Helm.

“Kui loopealsetega tegelemist veel mõni aastakümme edasi lükata, siis oleme oma õiterohked niidud kas alatiseks kaotanud või peame nende taastamist alustama päris nullist. Tegelikult ongi valida, kas nüüd või mitte kunagi,” lisas ta.

Helm märkis, et projektitaotluse ettevalmistus ei ole keskkonnaameti töötajatele lihtne olnud. “Eraldi raha selle eest ka keegi saanud ei ole ning töö on tehtud inimeste vabast ajast, kantuna murest pärandmaastike olukorra pärast,” kinnitas teadur ja avaldas lootust, et ehk andestavad maaomanikud ka mõned vormistuslikud apsakad, mis suure töökoormuse juures on kerged tekkima.

Projekt ise ei ole veel valmis, kõiki detaile lihvitakse ja kaalutakse enne järgmisel aastal toimuvat rahvusvahelist hindamist. Enne seda ei saa ka kindel olla, kas rahastuse saab ning kõik kulgeb nii, nagu plaanitud, rääkis projekti nõustaja.

Aveliina Helm ütles, et loopealsete taastamisel teevad Eesti spetsialistid tihedat koostööd Rootsi ekspertidega, kelle kogemustepagasisse kuulub 7000 hektari loopealsete edukas taastamine Ölandi saarel.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 458 korda, sh täna 1)