Suur maa, suured asjad: Ennustustest ennetuseni (1)

Alanud aasta tõi, nagu viimasel ajal tavaks, ennustuste buumi. Hämmastav, kui paljudele see korda läheb. Ühtesid erutab, teisi ajab raevu. Ühed on valmis ennustuste peale raha kulutama ja teised teenivad ennustades või neid vahendades.

Maaleht Mangiga ilmub hiigeltiraažis. Kalendrikirjandus pakub kõikvõimalikku abi, kuidas aasta jooksul toituda ja millal kalal käia, astroloogilistest abimeestest kõnelemata.

Inimene ilmselt vajab elus mingeid punkte, et korraks seisatada ja analüüsida, kus ma olen, kuidas ma siia sain ja mis edasi saab. Aastavahetus on üks niisuguseid loogilisi kohti, kus tehakse kõikvõimalikku statistikat (lähi)mineviku kohta ja püütakse samas tulevikusihte seada.

Mõned prognoosid kõlavad nagu must huumor. Valitsus on näiteks seadnud eesmärgiks, et aastal 2015 ei hukkuks Eestis liikluses rohkem kui 75 inimest. Kas siis, kui see eesmärk saavutatakse, s.o 75 inimest surma saab, on tegemist hea tulemusega? Jah, eks ole see ole muidugi parem, võrreldes kas või tunamulluse aastaga, mil liikluses kaotas elu 101 inimest…

Teisalt paistab elu koledal kombel suhteline. 21. sajandi esimene aastatosin näikse tõestavat, et mida kehvem on meie majanduslik käekäik, seda suurem on tõenäosus liikluses ellu jääda.

Kuid kas ei ole eeltoodud vastuolus peidus midagi enamat kui esialgu paistab?

Pakun, et me ei ole enese jaoks lahti mõtestanud seda, mis asi õieti on see heaoluühiskond, mille poole me sõnades pürginud oleme. Mõne noorema inimese ajab naerma, aga paljudele võis mõiste “heaoluühiskond” tõepoolest tähendada sooja vett ja tuba või võimalust osta vabalt esmatarbekaupu (siinkohal kerkivad paratamatult silme ette pildikesed lapsepõlve Kuressaarest: Edu toidupoe õhtused kõledad riiulid – ei leiba, saia, suhkrut ega rõõska koort, või hirmpikad ja -igavad järjekorrad lihapoes).

Hiljem hakkas heaoluühiskonna tähendus järjest laienema kuni absurdse tõdemuseni, et Lääne-Euroopas võibki vabalt töötu olla ning elada ikka laia naeratusega nagu Miška. Praegu mõtestab kogu Euroopa ümber sotsiaalriigi olemust ja Eesti, nüüd de iure kõige lõimitum riik, teiste seas.

Kuid isegi siis, kui raha on tulevikus vähem, ei kao koos sellega väärtused, mida Euroopa on aastakümneid usinasti edendanud. Muu hulgas hoolimine iseendast, kaasinimestest ja panustamine pigem ennetusse kui ennustusse. Just see on pikendanud eurooplaste eluiga ja teinud Vanast Maailmast ühe ihaldusväärsema elupaiga.

Heaoluühiskonda saab igaüks meist panustada ning tulu samamoodi intressidega välja võtta nagu õnnestunud investeeringust. Näiteks seeläbi, et olles ise paremad liiklejad, väldime mõttetuid liiklussurmi. Aru saades, et vaid üksteist hoides ja ennetavalt tegutsedes võime jõuda lähemale sellele müstifitseeritud turvalisele heaoluühiskonnale, mida me ju tegelikult oleme kogu aeg tahtnud.

Tänavune aastavahetus tõi üle Eesti erakordselt palju teateid ilutulestikurakettidega seotud vigastustest. Ometi pole ju nimetatud rakettide laskmine nii, et keegi viga ei saaks, mingi raketiteadus. Kui saab, on see puhas hoolimatus.

Ennustused näikse olevat saatuslikud, kuid vahest peaksime tänavu panustama palju rohkem ennetusele, et halvimad ennustused täide ei läheks. Pihta hakkab see endast hoolimisest. Seega – hoolivat uut aastat, head saarlased!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 159 korda, sh täna 1)