Ajakaja: Kas kuulekus on hea kasvatuse tunnus?

Läinud aasta lõpus juhtusin Helsingin Sanomatest lugema kolumni, kus autor arutles selle üle, kuidas peaks soome lapsi kasvatama. Tema mõttekäigud olid mõneti üllatavad ja ka inspireerivad: autori selge seisukoht oli, et kuulekus ei ole hea kasvatuse tunnus, soome last ei tohiks vaikivaks ja kuulekaks kasvatada.

Teema on tähenduslik ka Eestile. Seda enam, et möödunud aasta oli eestlastele omamoodi kuulekast ja oodatud käitumismallist – lõuad pidada ja edasi teenida – loobumise aasta. Inimeste tulemine tänavale oma arvamust avalikult välja ütlema oli mullu oluliselt rahvarohkem kui see varasematel aastatel kunagi on olnud.

Soome kolumnisti väljaöeldu oli ilmselge põhimõtteline hoiak: kuulekatest ja vaikivatest lastest ei kasva väärikaid kodanikke, kes oma riigi ja ühiskonna heaolu eest suudaksid seista.

Kuidas meil Eestis nende põhimõtetega on? Kas me tahame kasvatada oma riigile kodanikke, kes karjas üksteise järel määgivad või kes isepäiselt ebasobivatele nähtustele vastu hakkavad. Või soovime hoopiski kodanikke, kes vaikselt kannatades oma tööd rügaksid ja allasurutuna moodustaksid õnnetu rahulolematu massi? Millised on meie uue põlvkonna kasvatamise põhimõtted?

Vanemaid põlvkondi, jah, on kasvatatud nii ja naa. Rohkem allaandlikkuse ja leppimise vaimus, mulle tundub. Võibolla ongi möödunud aasta märk sellest, et leplikuks treenitud põlvkond on vahetumas ja areenile on astumas protestimeelsed noored – need, kelle kasvatuses on vaba Eesti vaimu ja iseseisvuse hõngu?

Aga sellegipoolest. Eks need retoorilised küsimused ju jää. Ja jääb ka küsimus, missugune on hea kasvatus Eesti kultuuriruumis, milline on hästi kasvatatud eestlane? Milliseks me tahame oma noori kasvatada? Mida me ootame uuelt põlvkonnalt? Milliseid väärtusi need noored inimesed, kes meie käest selle riigi kunagi üle võtavad, peaksid kandma? Kas viisakus on tegelikult alandlik ja leplik vaikimine? Kas hästikasvatatud noor on aktiivne ja sõnakas ühiskonna kodanik või alandlik teener?

Me ei ole neid asju oma maal lahti rääkinud. Äkki oleks nüüd aeg natuke ka sellistel teemadel arutleda? Äkki oleks aeg hakata mõtlema oma riigist natuke ka niimoodi nagu pikema oma riigi kogemusega naabrid seda teevad?

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 109 korda, sh täna 1)