Linnavalitsus jäi turu ülevõtmisega ajahätta (8)

Linnavalitsus jäi turu ülevõtmisega ajahätta

OLEKS VAID OSTJAID: Pikaaegne turumüüja Vaike Salujärv kinnitab, et olgu tingimused turul millised tahes, need elab üle. Kuidagi tuleks aga ostjad turule meelitada, sest neid pigem napib. Foto: Sander Ilvest

Turu opereerimise enda kanda võtmisega ajahätta jäänud Kuressaare linnavalitsus jätkab esialgu senise rentniku Nordkapp Grupp OÜ-ga. Ehkki viimasel kaob kohustus turu elustamisse investeerida, tuleb tal hakata nüüdsest renti maksma.

Kuressaare majandusvaldkonna abilinnapea Kalle Koov tunnistas, et tema visiooni kohaselt oleks linn võinud 2013. aasta algusest tõepoolest turu opereerimise enda kätte võtta (turul toimetamine oleks läinud Linnamajandusele), kuna leping senise rentniku esindaja Kaspar Noorega oli ennetähtaegselt jaanuarist lõppemas.

“Ütlen otse, jäime mõnes mõttes sellega ajahätta. Head lahendust ei olnud,” tõdes Koov. “Ma loodan, et rahvas mõistab.”

Ta märkis, et turu tuleviku korraldamine sattus linnaeelarve koostamisega üsna samale ajale ja sai seetõttu mõnevõrra vähem tähelepanu. Turu teemat arutama asuda jõuti alles novembri keskel, aga siis oli Koovi tagantjärele antud hinnangul juba pisut hilja ning linnajuhid ei jõudnud turu ülevõtmise osas üksmeelele.

“Kuna nägin, et see asi edasi ei vii, kutsusin Kaspar Noore detsembri keskel siia, et küsida, kas ta jätkaks. Olime juba kaudselt ülevõtmisega hiljaks jäänud,” nentis Koov. Variant olnuks ka leida turule uus rentnik. Sellist rentnikku, kes oleks kohe valmis suurteks omapoolseteks investeeringuteks, oleks abilinnapea arvates aga keeruline kiiresti leida. Nii tehaksegi turu rendilepingus muudatus ja jätkatakse rentnik Kaspar Noorega uutel tingimustel.

Uued tingimused tähendavad seda, et ehkki rentnik hooldab turgu, tegeleb müügipindade rentimisega ning hoiab seal ka heakorda, kaob tal kohustus turgu rahaliselt panustada. Ehk teisisõnu: ilusad lubadused turule täiesti uus ja värske ilme anda vähemalt lähiajal ei realiseeru, sest ka linnal endal pole praegu võimalik turgu uuendama asuda.

Sellega, et rentnikul kaob investeerimiskohustus, tuleb talle juurde kohustus tasuda linnavalitsusele turu opereerimise eest üüri 5500 eurot aastas. “See on see raha, mida võime tagasi investeerida turu igapäevasesse remonti,” tähendas Koov. Niinimetatud traditsiooniline üürileping saab sõlmitud küll kolmeks aastaks, kuid linnavalitsus võib pooleaastase etteütlemisega otsustada, et teeb siiski lepingule lõpu. Seda juhul, kui linnal tekib võimekus ise turu opereerimisega tegeleda või kui ilmub mõni “prints valgel hobusel” ehk mõni kindla visiooniga ettevõtja, kel on endal ka rahaliselt võimalik turu elustamisse panustada.

Kuressaare abilinnapea Kalle Koov on seda meelt, et pikas perspektiivis peaks turukeskkonna uuel kujul välja ehitama siiski linn ise. “Linn peaks tegema seda koos keskväljaku ja selle piirkonna lõpliku arendamisega.” Linnakeskuse uus visioon on ka koostamisel, kuid sellest on Koovi sõnul esialgu vara rääkida.

Turu rentnikuna jätkav Kaspar Noor möönis Saarte Häälele kommentaariks, et tõepoolest on nad linnavalitsusega põhimõttelisele kokkuleppele jõudnud. Lepingu muudatuste kohaselt asendati tema sõnul investeerimiskohustus üüri maksmisega ning peamisteks tegevusteks jäävad seega müügipindade rendi korraldamine ja sellega seonduv. “Turu opereerimisega jätkamine on kindlasti kaalutlusotsus, mis lõplikult kujunes läbirääkimiste käigus, nagu ka üürisumma ja muud tingimused, mille üle pooled läbirääkimisi pidasid,” nentis Kaspar Noor.

Talvehooajal on Kuressaare turul suhteliselt vaikne ning turu lettide taga seisvad müüjad võib vabalt ühe käe sõrmedel üles lugeda. Nende nappide vaprate müüjate hulgast on aga keeruline leida kedagi, kes soostuks ütlema, mida ta turu hetkeolukorrast arvab.

Oma tütre kootud muhumustriliste kampsunite müüja Vaike Salujärv oli eile hommikul ainus, kes oli nõus Saarte Häälega turust rääkima. “Ostjaid pole! Mind huvitavad ostjad, muu asi ei huvitagi nii väga. Olen nõus iga päev siin olema, kui oleks ainult ostjaid, neid on väga vähe,” kinnitas pikaaegne turumüüja Salujärv.

Tema leidis, et ostjaid tuleks rohkem turule meelitada. “Võibolla peaks rohkem reklaami tegema turule,” pakkus ta variandina välja. Kõige keerulisem on Salujärve sõnul turumüüjatel just talvel. Suvel on ostjaid rohkem ja seda tänu turistidele, kes nagunii turule sisse põikavad. “Oma inimesed vahel siiski ostavad ka, aga talvel on muidugi olukord keeruline.”
Kertu Kalmus

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 221 korda, sh täna 1)