Tulumaksu laekumine kasvas pea miljoni euro võrra

Tulumaksu laekumine kasvas pea miljoni euro võrraMaksu- ja tolliameti andmetel laekus Saare maakonnas tervikuna üksikisiku tulumaksu 2012. aastal ligi miljon eurot enam kui tunamullu.

Möödunud aastal laekus Saare maakonna omavalitsuste eelarvetesse üksikisiku tulumaksu veidi üle 16,2 miljoni euro.

See on ligi 984 000 eurot ehk 6,5 protsenti rohkem kui 2011. aastal. Võrdluseks: 2011. aastal laekus omavalitsuste eelarvetesse vaid 2,4 protsenti ehk ligi 357 000 eurot enam kui 2010. aastal. Kasv on märkimisväärne. Sellest võib järeldada, et majanduslikus mõttes oli möödunud aasta palju parem kui tunamullune, 2010. aasta.

Maksu- ja tolliameti andmed näitavad, et 2012. aastal laekus Saare maakonna pea kõigis omavalitsustes üksikisiku tulumaksu enam kui 2011. aastal. Ainsaks erandiks oli Mustjala vald, kus äsjalõppenud aastal laekus tulumaksu 1250 eurot ehk 0,5 protsenti vähem kui tunamullu.

Kõige parem on maksulaekumine olnud Kihelkonna, Muhu, Kaarma ja Ruhnu vallas – kõigis neis omavalitsustes oli üksikisiku tulumaksu laekumise kasv möödunud aastal enam kui 10 protsenti (vt joonis 1). Kihelkonna vallas kasvas tulumaksu laekumine möödunud aastal koguni 14 protsendi võrra.

Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam ütles kommentaariks, et kuna tunamullune aasta majanduslikus mõttes nende jaoks just kõige paremini ei kulgenud, siis olid nad 2012. aasta eelarve kokkupanemisel ettevaatlikud. “2011. aasta lõpetasime n-ö nullseisuga, mis tähendab, et makse laekus enam-vähem nii palju kui olime kavandanud,” märkis ta. “Seepärast olimegi 2012. aasta eelarve koostamisel väga ettevaatlikud ega söandanud prognoosida maksulaekumise kasvu.”

Samas lisas Aardam, et 2012. aasta tulumaksu laekumise hea kasvu taga on kindlasti vallaelanike brutopalga tõus. “Ei saa öelda, et meil vallas oleks uusi töökohti märkimisväärselt juurde tulnud,” märkis ta. “Kuid paljud meie valla inimesed käivad mujal tööl, nende maksutulu laekub aga valla eelarvesse.” 2013. aasta eelarve kohta ütles Kihelkonna vallavanem, et ka selle koostamisel jätkavad nad pigem ettevaatlikku joont. “Praegu oleme tulumaksu laekumise kasvuks kavandanud 24 000 eurot ehk 6,1 protsenti,” ütles ta.

Kui üksikisiku tulumaksu laekumist võrrelda omavalitsuste eelarvetega (vt joonis 2), siis üldjoontes jäädi kõikjal plussi. Kõige paremini täitus eelarve Kihelkonna vallas. Seal laekus tulumaksu ligi viiendiku võrra enam kui seda oli kavandatud. Ülelaekumine oli suur ka Ruhnu, Torgu ja Valjala vallas.

Väike alalaekumine oli vaid Pihtla ja Mustjala vallas. Pihtlas laekus möödunud aastal tulumaksu ligi 8000 eurot ehk 1,2 protsenti vähem kui seda oli eelarvesse kavandatud. Mustjala vald jäi miinusesse vaid 323 euroga. Tõsi, see summa oleks olnud suurem, kui Mustjala vallavolikogu ei oleks detsembris kinnitanud lisaeelarvet, milles füüsilise isiku tulumaksu laekumise prognoosi alandati 6000 euro võrra.

 

Esimene aasta majanduslanguse järel, mil maksulaekumine Kuressaare linnas tõusis

Kuressaare linnale laekus 2012. aastal üksikisiku tulumaksu 7 189 987 eurot, mis on 270 717 euro ehk 3,9 protsendi võrra enam kui 2011. aastal. Maksude laekumine tervikuna suurenes 264 263 euro võrra, mis on 3,6 protsenti enam kui 2011. aastal.

Kuressaare linnale oli see esimene aasta pärast 2008. aastat, mil tulumaksu laekumine eelmise perioodiga võrreldes suurenes. Kui pidada 2008. aastat nn unelmate aastaks, mille tasemele tagasijõudmist oodatakse (sel aastal olid maksulaekumised kõige paremad ja palgad kõrgeimad), siis sinna on veel aega. Tulumaksu eraldamisega omavalitsustele 2008. aastaga samadel tingimustel olnuks 2012. a laekumine ikkagi 13,5 protsenti ehk 1,2 miljonit eurot väiksem kui tollal.

Head meelt teeb, et meie küll väheneva elanikkonna tingimustes on maksumaksjate arvu vähenemine peatunud ja linlaste palgatulu hakanud tõusma. Rahvastikuregistri andmetel vähenes linna elanike arv mullu 194 inimese võrra, kellest tööealisi oli 171. Kuressaare tööealistest elanikest on linnas tööga hõivatud keskmiselt 71 protsenti. Maksuameti andmetel on aga maksumaksjaid linnas mõne inimese võrra rohkem ja keskmine palgatulu on kasvanud 3 protsenti.
Hea meel on tõdeda, et kui viimastel aastatel on Kuressaarest räägitud kui linnast, kus lubatud laenumaht on ületatud, siis aasta lõpu seisuga langes meie võlakoormuse määr 56,6 protsendini. See võimaldab edaspidi investeeringuid finantseerida ka laenu arvelt.

2013. aasta eelarve on volikogus esimese lugemise läbinud. Tulumaksu laekumise kasvuks kavandasime 3 protsenti. Tõsi, tulude ja kulude mõningad korrigeerimised veel toimuvad, sest eelarve koostamisel tuleb arvesse võtta lõppenud aasta tulemused ja ka riigi tasandil vastu võetud otsused. Enam mõjutavad muutusi töötasu alammäära tõstmine ja õpetajate palgaga seonduv. Arvestades Euroopa ja Eesti majanduse arenguid ning linna demograafilist olukorda jääme eelarve koostamisel endiselt ettevaatlikuks.

Mai Takkis
Kuressaare linnavalitsuse rahandusnõunik

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 246 korda, sh täna 1)