Iga kolmas kiirabisse pöörduja võiks abi otsida perearstilt (23)

Iga kolmas kiirabisse pöörduja võiks abi otsida perearstilt

KES ON JÄRGMINE? Valvearsti dr Ojar Eeriku sõnul on iga patsiendi jaoks tema mure kõige suurem ja tähtsam. Foto: Sander Ilvest

Kuressaare haigla erakorralise meditsiini osakonda pöördujaist kolmandiku moodustavad need patsiendid, kes peaksid abi otsima hoopis perearstilt.

Kui Saarte Hääl eile lõuna paiku Kuressaare haigla valvetoa ukse taha jõudis, ei oodanud seal sissekutsumist parasjagu kedagi.

Valvetoast väljunud Rander Paltsi sõnul käis ta abi saamas südamehäda pärast. “Perearst pani mulle südame koormustesti jaoks aja kirja, tulin testi tegema, mul hakkas halb ja siis tõi doktor mu siia,” rääkis mees.

Valvetoast saab alati abi

Rander Paltsi sõnul polnud see tema jaoks esimene kord valvetuba külastada. “Kui mu perearstil on parasjagu vastuvõtt, siis lähen muidugi tema juurde, aga kui mitte, tulen valvetuppa – siin on kindel, et saab alati, kasvõi ööpäevaringselt, abi,” lausus ta.

See, kui palju on valvetuppa pöördujate seas neid, kes võiksid pigem perearsti pole pöörduda, on eile valvetoas hädalisi vastu võtnud dr Ojar Eeriku hinnangul delikaatne teema. “Iga inimese jaoks on ju tema mure kõige suurem ja tähtsam,” tähendas Eerik.

Ajakirjanikuga vestelnud Kristiina (oma täisnime ei soovinud naine lehes näha – toim) tunnistas, et on pöördunud Kuressaare haigla EMOsse (erakorralise meditsiini osakonda – toim) selliste probleemide puhul, millega võiks ehk, vähemalt esialgu, hoopis perearsti juurde minna.

“Kui ikka on suur valu, aga parasjagu käes nädalavahetus või hiline õhtu, või kui perearstikeskusesse helistades selgub, et minu perearsti parasjagu tööl ei ole ja täna-homme ei tule ka, siis mida sa hädaga teed?”

Ei pea nädalaid ootama

Naise sõnul läheb ka uuringute tegemine haiglas kiiremini kui perearsti juures, pealegi on tõenäosus, et probleemi põhjusele kiiremini jälile saab, suurem. “Kui perearst sind eriarsti juurde suunab, siis enne tuleb ju nädalaid oodata, kuni lõpuks konsultatsioonile pääsed,” tähendas ta.

Kuressaare haigla ravijuht Reet Tuisu sõnul pöörduvad Kuressaare haigla EMOsse nagu mujalgi Eestis väga mitmesuguste kaebustega ning haigusseisunditega inimesed.

“Patsiendi seisukohast võetuna on pöördumine muidugi põhjusega, kuid teatud osal juhtudest selgub, et EMO vastuvõtutuppa pöördumise asemel oleks olnud vajalik pöörduda hoopis oma perearsti poole,” tõdes ta.

“Ennekõike kuuluvad siia nn külmetushaigused, kuid ka kroonilised haigused.”

Tuisu hinnangul on viimaste puhul oluline uuringute tegemine ja ravi korrigeerimine just oma perearsti või mõne muu spetsialisti juures.

“Aastas keskmiselt on viimati nimetatud patsientide osakaal kuus 33–35 protsenti kõikidest EMOsse pöördujatest,” nentis Tuisk.

Üleeileõhtune Aktuaalne Kaamera vahendas, et järjekorrad EMOs on muutunud tundide pikkuseks ja taoline perearsti teenuse osutamine võib ohtu seada reaalselt vältimatut abi vajavad patsiendid. Riigikontrolli audit, milles vaadeldi Eesti nelja suurema haigla erakorralise meditsiini osakondade tööd, ütleb, et 39 protsenti EMOsse pöördujatest on tegelikult perearsti patsiendid.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla plaani seada sisse kõrgem visiiditasu neile, kes kurgu-nina-kõrvahaiguste puhul valvetuppa pöörduvad, Reet Tuisk kommenteerida ei soovinud.

 

NB!

Tänasest on Kuressaare haiglas visiiditasu senise 3,20 euro asemel 5 eurot ja voodipäevatasu senise 1,60 euro asemel 2,5 eurot.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 385 korda, sh täna 1)