Raske on kuulata joomarluse õigustamist (12)

Mind ajendas kirjutama kirjamees Jüri Pino esinemine Mihkel Raua saates “Kolmeraudne” 6. detsembril TV3s. Pino põhiväide oli, et Eestimaal on alatasa joodud, juuakse ka edaspidi ja see polegi suur probleem.

Agronoomina töötades nägin palju joomist. Mõned drastilisemad lood.

Alkohoolikust ema tütres oli nii palju kurjust ja ta tegi nii palju pahategusid, et alaealiste asjade komisjon pidi kogu aeg temaga tegelema, ulakate poiste ohjamiseks enam energiat ei jätkunud.

Kuna ta oli välimuselt ilus tüdruk, abiellus ta toreda noormehega, muutis aga selle elu põrguks, nii et mees lõpetas enesetapuga. Nende poeg sattus juba varakult erikooli, kus ta olmetüli käigus surnuks peksti.

Nähtu ei unune

Kaotanud mehe ja poja, kukkus naine ohjeldamatult jooma ja ühel hommikul leiti ta mingi surrogaadi pruukimise järel surnuna. Ühe ema joomarlus põhjustas kolme inimese hukkumise.

Sageli ulatuvad tänaste tragöödiate juured aastakümnete taha.

Ühel suvel käisime koos kohaliku velskriga ära toomas imikut, kelle ema trallis koos joomakaaslastega tagatoas, imik oli köögis pliidi kõrval puukastis. Kuna oli augustikuu, kubises lapse alus kärbsevakladest. See pilt on eluajaks mällu sööbinud.

Minu esimene töökoht oli Mulgimaa südames. Küüditatute tallu olid kolinud ida poolt tulnud uusasukad, kes olid kaasa toonud oma kombed, lokkas puskariajamine.

Meelde on jäänud vana õpetaja jutt: “Ma ei süüdista mehi, nendelt on võetud väärikus, meie kodukandi allakäiku on raske kaine peaga näha. Nüüd on kõik hävitatud, lagastatud.”

Hiljem kuulsin, et paljud selleaegsetest traktoristidest ja autojuhtidest olid purjuspäi ennast või teisi surnuks sõitnud või end surnuks joonud.

Okupatsioonivõimud soodustasid joomist. Partorg ütles: “Las joovad, peaasi, et ei streigi.”

Aga sellist viinakuradi lõikuspidu nagu meie oma vabariigi algusaastail, polnud okupatsioonivõimud suutnud korraldada. Viina müüdi ööd ja päevad, võimutses salaviin, millele alles Pärnu metanoolitragöödia pidurit tõmbas.
Tekkisid tänavalapsed ja lapsalkohoolikud.

Palju aastaid tagasi kirjutas Pauliine Kremm, et Eesti rahvas joob ennast lolliks. Kauaaegse koolijuhi ja õpetajana teadis ta, millest rääkis.

See on alkoholismi kõige valusam tagajärg: geenikahjustusega lapsed. Esimese Eesti ajal oli käibel mõiste “jõululapsed” – need olid jõulude ajal eostatud lapsed, aga mis oli tolle aja joomine praeguse kõrval?

Vabatahtlik hullumeelsus

Olen ka ise sündinud siia maailma kahjustatud närvisüsteemiga ja seetõttu on mul valus kuulata igasugust joomise õigustamist. Minul kanaliseerus see töönarkomaaniaks, aga oleksin ma mees, oleksin olnud kindlasti padujoodik või ammu surnud.

Novembri lõpus käis meediast läbi, kuidas purjus poeg peksis surnuks oma ema.

Aastavahetusel pussitas naine ühise joomingu käigus surnuks oma elukaaslase.

Lõviosa tapmistest pannakse toime purjuspäi. Aga maksumaksja peab neid mõrtsukaid pärast palju aastaid ülal pidama.
Krooni ajal maksis ühe vangi ülalpidamine 16 000 kuus, nüüd kindlasti palju rohkem.

Kahjuks on alkoholitarbimisest saanud pahatihti eluviis, ilma selleta ei kujutata enam elu ette.

Alkoholisõltuvuse puhul ei ole haige ainult alkohoolik ise, vaid kaassõltlased on kogu pere. Öeldakse, et alkohoolik on nagu mürgipuu, mille läheduses elu kidub ja kolletab.

Kes pole alkoholismiga kokku puutunud, see ei kujuta seda õudust ette ja neile ei lähe see korda.

Joomarlus on vabatahtlik hullumeelsus. Kui hullumaja töötajatele on igasugused soodustused, siis joodiku perele ei anna keegi pikemat puhkust ega sooduspensioni, kuigi nemad on samas keskkonnas ööd ja päevad kuude ja aastate viisi.

Eriti suurt muret tekitavad alkoholi tarvitavad noored. Olen näinud palju noorte sünnipäevi, kus sööki on minimaalselt, aga pudelitest on laud nagu äke.

Politsei on hädas purjus alaealistega.

Palju on räägitud Eesti alkoholipoliitika kujundamisest selliseks, nagu see on Põhjamaades, aga see on jäänud ainult jutuks. Tundub, et ei tahetagi midagi muuta. Raha ja kasum on meil pühad lehmad. Mis loevad selle kõrval viina tõttu hukkunud inimesed ja traumeeritud lapsed?

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 138 korda, sh täna 1)