RMK ehitab randa invaraja

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) arvestab Järve maastikukaitseala laudteede rekonstrueerimisel ka liikumispuudega inimestega ning ehitab Keskranna puhkekoha laudtee ja välikäimla ratastooliinimeste vajadusi silmas pidades.

Riigimetsa Majandamise Keskuse loodushoiuosakonna saarte piirkonna juhataja Aili Küttim ütles, et järgmisel aastal algava rekonstrueerimise käigus ehitatakse üks Järve maastikukaitseala kolmest laudteest sellise pealesõidu ja laiusega, mis võimaldab seal liikuda ka ratastooliga. Projekti kohaselt lõpeb laudtee mere ääres asuva vaateplatvormiga, kuhu puudega inimene saab tulla nautima merevaadet.

Küttimi kinnitusel pole ratastooli mõõtu laudtees iseenesest midagi uut, ka Keskranna eelmine laudtee võimaldas seal liikuda ratastooliga. Küll aga võib Küttimi sõnul öelda, et olukord paraneb ja igast kolmest-neljast mereni jõudvast laudteest tahab RMK vähemalt ühe rajada puuetega inimeste vajadusi arvestades.

Teavet puuetega inimeste vajadusi arvestavate objektide kohta võib leida ka RMK kodulehelt ja selle põhjal saab iga terviseprobleemiga isik teha oma valiku kohtadest, kus on tema puudega arvestatud ja mida tal külastada tasub.

Saaremaa Puuetega Inimeste Koja juhataja Veronika Allas ütles, et Keskranna piirkonnas on praegu mere äärde pääseda üsna keeruline, sest liiva sees pole ratastooliga just väga lihtne liikuda. Ka väikelapsega emal ja eakal inimesel on seal mere äärde jõudmisega tükk tegemist. Taoliste rajatiste ehitamisel tuleb Allase hinnangul võtta märksõnaks universaalne disain, mis ei too ühtegi kasutajat eraldi esile ning kus puudega inimene on vaid üks paljudest kasutajatest.

Ehkki paljud liikumispuudega saarlased on kohandanud endale sobivaks kodule kõige lähemal asuva ranna, kus saab viibida üksinduses, käivad ratastooliinimesed, eriti just noored, järjest julgemini ka ühiskondlikes randades.

Kui vähegi võimalik, sõidutab Saaremaa Puuetega Inimeste Koda oma liikmeid Saaremaa eri paikadesse. Käidud on näiteks Kotlandis Pihla rannas, Tagamõisas Undva ninal ja Muhus Üügu pangal.

“Ratastooliinimesed, kelle liikumisvõimalused ei ole suured, tahavad samuti ringi liikuda,” rääkis Veronika Allas.

Uudepanga lahe ääres ei jõudnud üks pikalt ratastoolis olnud inimene sealset vaadet ära imestada ja küsis, kas see on tõepoolest ka Saaremaa rand.

“Emotsioonid on reeglina olnud hästi positiivsed ja inimesed on selliste asjade üle tänulikud,” kinnitas Allas.

Tema sõnul on nad reeglina külastanud vaid selliseid kohti, kuhu ka ratastooliinimesed saavad kaasa tulla. Seetõttu on jäänud käimata Harilaiu tipus, kuhu mööda pikka kruusateed ei kannata ratastooliga minna.

Erandiks oli vaid Vilsandi reis, millest ratastoolirahvas oli sunnitud maha jääma, sest sadamas pole tõstukit, mis aitaks toolid paati ja sealt välja tõsta, rääkis Allas.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 425 korda, sh täna 1)