Kas kadakad ja orhideed on ohus? (6)

Inimesed on küsinud, kas loopealsete taastamise käigus Saaremaale iseloomulikud kadakad hävimisohtu ei satu.

Seda ohtu ei ole. Kadakale Saaremaal meeldib, tema populatsioonid on väga elujõulised ja kunagistele vanadele kadastikele on viimastel aastakümnetel lisandunud tuhandeid hektareid noori kadakavõsasid 90ndatel sööti jäänud põldudel ning kunagistel karja- ja heinamaadel. Ilmselt on inimeste mure tekitanud ka kahetsusväärne trend, et puidutööstuse jaoks on ennekõike välja raiutud väärtuslikumad vanad kadakad.

Kadakavõsa harvendamine mõnel tuhandel hektaril taastatavatel loopealsetel Saaremaa kadakatele mingit kahju ei tee. Vastupidi, loopealsete taastamise käigus viiakse tihedate ja noorte kadastike katvus 30 protsendini. Paranenud valgustingimused tagavad allesjäävate kadakate tugevama kasvu, nad kujunevad tõenäolisemalt puukujulisteks, kannavad rohkem vilju ja muutuvad ka inimestele paremini vaadeldavaks kui tihedas võsas.

Valdav osa Eesti orhideesid vajab valgust või poolvarju ning tunneb ennast kõige paremini avakooslustel. Päris metsas kasvavad vaid mõned üksikud orhideeliigid. Võsastumine viib valgusnõudlike orhideeliikide hääbumiseni. Eesti loopealsete orhideed mõõdukat inimmõju ei karda – sellal kui nende populatsioonid siin kanda kinnitasid, olid nende kasvukohad hooldatud, avatud ja ekstensiivse inimmõju all. Loopealseid eelistavate orhideeliikide kasvutingimused paranevad looalade taastamisel oluliselt.

Lisaks tuleb projekti läbiviimisel arvestada ka kõigi teiste taastatavatel aladel leiduvate kaitstavate liikide kaitsekorralduskavadega. Taastamist tuleb läbi viia hoolikalt, maharaiutud võsa tuleb aladelt eemaldada ja vältida pinnase liigset kahjustamist.

Alade hilisemal hooldusel tuleb leida õige karjatamiskoormus. Raskete lihaveiste karjatamiseks orhideerohked loopealsed ja tegelikult üleüldse loopealsed hästi ei sobi ning seda arvestades oleme andnud soovitusi eelistada loopealsete hooldajatena lambaid või väiksemaid segakarju.

Olulisemate kiire taastamisvajadusega looalade valiku tegi ekspertide grupp, kuhu kuulusid Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli teadlased, piirkondlikud maahooldusspetsialistid ning pärandkoosluste kaitse ühingu esindajad. Alade valikul püüdsime lähtuda sellest, et ennekõike taastataks suurte ja ajalooliselt oluliste loopealsete tänaseni säilinud fragmendid.

Aveliina Helm
Tartu ülikooli botaanikateadur, loopealsete taastamise projekti teaduslik nõustaja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 787 korda, sh täna 1)