Rannarahvas tahab randlaseks olemise seadustada (10)

Viimsis tegutsevad Rannarahva koda ja Rannarahva muuseum leiavad, et randluse kui elustiili püsimajäämiseks on äärmiselt oluline sõnastada ja kirjutada juba lähiajal õigusaktidesse mõisted “randlane” ja “lauter”.

Praegu valitseb Eestis olukord, kus põline randlane jääb ilma kalapüügivõimalustest, lautritel puudub mõte ja perspektiiv ning kunagine elujõuline randlus on muutunud hävimisohus kultuuriks ning vajab kandmist Punasesse raamatusse, öeldakse Rannarahva koja ja Rannarahva muuseumi poolt põllumajandusministeeriumile ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile läkitatud pöördumises.

Pöördumises tehakse ettepanek moodustada töörühm, kuhu kuuluvad ministeeriumite, Rannarahva koja, Rannarahva muuseumi ning teiste randlusega seotud organisatsioonide esindajad.

Vajalik on hakata määratlema randlusega seotud mõisteid, neid seadustesse sisse viima ja rohkem pöörama tähelepanu randlusega seotud õigusaktide muutmisele.

Esimese asjana tuleb täiendada regulatsioone, mis puudutavad ajaloolist rannapüügiõigust, et soodustada randluse kui elustiili püsimajäämist. Rannarahvas ja kalapüük on teineteisega lahutamatult seotud mõisted nii sisult kui vormilt.
Paraku on siiani, vaatamata aastate jooksul toimunud muutustele riigikorras ja poliitikates, jäänud paljud randlusega seotud valdkonnad ja mõisted piisava tähelepanuta.

SA Rannarahva Muuseum juhatuse liige ja pöördumise üks autoritest Riina Aasmaa ütles Saarte Häälele, et randlane, kes soovib käia merel kala püüdmas vaid mõned korrad aastas, ei saa seda enam teha. “Randlased ei saa enam kalapüügiloale ligi, sest nad ei jõua võidelda loa saamiseks internetis keset ööd,” selgitas Aasmaa.

Rannakülade tühjenemise ohjamiseks tuleb suunata rannapiirkondadesse rohkem raha ning toetada lautrikohtade taastamist ja paadiehitust. Selleks, et raha jõuaks meetmetest sihtgrupini, tuleb randlase mõiste seadustega määratleda.
Vastasel juhul takerdub suvaline toetusmeede kohe küsimuse taha, kes on randlane. Kas randlane on see, kes elab Tallinnas Lasnamäel ja näeb ka oma aknast randa või see inimene, kes ilmselgelt kannab edasi mingisugust elustiili ja viljeleb seda tegevust, mida rannapiirkondades tehakse, rääkis Riina Aasmaa.

Ta selgitas, et senikaua kuni pole randlase mõistet seaduses määratletud, sellist kategooriat tegelikult ei eksisteeri. “Aastate jooksul on suuremad ja väiksemad seltskonnad üritanud mitu korda sellele mõistele sisu anda, aga iga kord on see toppama jäänud erinevate maailmavaateliste või poliitiliste põhjuste tõttu,” lisas Aasmaa.

Kindlasti peaks randlase väljaselgitamisel olema oma roll ka kohalikul omavalitsusel, kes tunneb oma inimesi ja on võimeline vajadusel tegema sellest lähtuvalt mööndusi.

“Näiteks kui tuleb kõne alla ajalooline kalapüügiõigus, siis kohalikul omavalitsusel jääks võimalus ikkagi teha väikseid erandeid ja vaadata, kas see inimene tegelikult ka elab seal või on see ainult paberi peal,” selgitas Riina Aasmaa. “Inimene ikkagi peaks seda elustiili viljelema, mitte ainult omama uhke merevaatega villat,” lisas ta.

Saarte Kalanduse juhatuse esimehe Aarne Põlluääre sõnul puudutab randluse mõiste seadustamine oluliselt ka Saaremaad, sest Saaremaa on ajalooliste rannakülade poolest üks suuremaid piirkondi.

“Samas ei välista mõistete seadustamine seda, et need külad jätkuvalt tühjaks jooksevad, aga päris kindlasti on see põhjendatud ootus rannakülade elanikele, sest inimestel, kes ei jõua kalandusluba taotleda, pole merele enam asja,” rääkis Põlluäär.

 

Kaks ettepanekut

Rannarahva Koja ja Rannarahva Muuseumi ettepanekud kahe randlusega seotud põhimõiste kohta, mille osas on vaja alustada esmajärjekorras tööd:

* Randlane – (ajaloolises) rannakülas, (ajaloolises) rannatalus elav ning lautrikohta ja paati või nende kasutusõigust omav isik, kes on oma elukoha antud rannakülla registreerinud ning kellele on vastava staatuse määranud asukohajärgne kohalik omavalitsus.

* Lauter – ühe või mitme paadi randumiseks või seismiseks ette nähtud koht rannas, mis on inimtegevuse poolt kohandatud. Lautri koosseisu võivad kuuluda kiviääred, kivivalgma, muulid ja paadisild, ümarpuud ning paatide hoidmise ala.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 877 korda, sh täna 1)