Ametikoolis toimus Natura ümarlaud (1)

Eile kogunes Eesti looduskaitse seltsi Saaremaa osakonna kutsel Kuressaare ametikooli auditooriumisse ümarlauale kuuskümmend viis inimest, kes vähemal või rohkemal moel on seotud Natura hoiualadega. Kokkutulnutele esinesid Piret Sepp ja Annely Reinloo keskkonnaametist ning Kaupo Kohv ja Marko Trave riigimetsa majandamise keskusest (RMK).

RMK plaanib lähiajal välja rentida suurema osa endale kuuluvatest poollooduslike kooslustega aladest. RMK kaitsekorraldusspetsialisti Kaupo Kohvi sõnul teeb olukorra keerulisemaks veel see, et 2014. aasta lõpuni lisandub neile ligi 2000 hektarit poollooduslike kooslustega alasid, mis seni olid Saare maavalitsuse käes. Seni on RMKl Saare maakonnas 2400 hektarit poollooduslike kooslustega alasid, millest on välja renditud 700 hektarit kokku seitsmele rentnikule. Maa rendihinnad jäävad vahemikku 5–40 eurot hektari eest. Kohvi sõnul tekitab enim probleeme maadelt raiutava puidu kuuluvus, seetõttu kavatseb RMK edaspidi ise teha esmase taastamisraide.

Keskkonnaameti maa-hoolduse spetsialisti Piret Sepa sõnul on Saare maakonnas kokku 23 000 hektarit poollooduslike kooslustega alasid, millest hoolduses on 7700 hektarit. Sepa sõnul on see umbkaudu võrdne kuue Ruhnu saare suuruse alaga.

Toetuste maksmisega kaasneb kontroll. 2012. aastal kontrolliti kokku 30 toetusesaajat ning puudusi avastati rohkem kui 50% juhtudest. Põhilised rikkumised olid niitmata või loomade poolt karjatamata ala, toetusaluse maa alakarjatamine ning niite maha jätmine. Sepa kinnitusel leidub ka toetuse taotlejaid, kes ise täpselt ei teagi, kus tema hooldatav maa asub. Tegemist on mujal elavate kinnistuomanikega, kes loodavad, et “küll naabri Tõnu nende maid hooldab”.

Keskkonnaameti projektijuht Annely Reinloo aga andis kokkutulnutele teada, et algamas on uus loopealsete taastamise projekt. Projekti kaasatakse Natura 2000 nimistus olevad loopealsed niidud. Maaomanik ei pea ilmtingimata ise osalema kokku 12 aastat kestvas projektis, vaid võib tellida hooldustööd vastavatelt teenustepakkujatelt. Sellisel juhul ta otsest toetust ei saa, küll aga vähendatakse kinnistul kadakate osakaalu 30 protsendini ning eemaldatakse männid. Samuti on projekti raames võimalik rajada kinnistule karjaaedu, uuendada teid ning luua loomade jootmiskoht. Projekti raames tehnikat ja loomi ei soetata.

Loopealse taastamise eeldatav hind on 800 eurot hektari kohta. Seda Hiiumaal läbi viidud katse põhjal, kus kaheksa tunniga suudeti korrastada hektar loopealset. Sama näitaja Rootsis on aga 2100 eurot hektari kohta.

Projektiga alustamiseks oleks vaja 1500 hektarit maad. Eilse seisuga olid selleks oma nõusoleku andnud kokku 800 hektari maa omanikud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 533 korda, sh täna 1)