Horoskoop on ennustus, mille täidad sina ise (2)

“Kui järgmises Maalehes on kas või üks sõna Igor Mangist, lõpetan tellimuse!” ähvardas postkasti juurest saabunud ema, kes oli lehe juba teel tuppa läbi sirvinud. Samal ajal on Mangi horoskoobiga Maalehe trükiarv muljetavaldav 90 000 eksemplari. Järelikult on piisavalt neid, kes seda tänulikult loevad. Ka mu sõbranna tunnistas, et loeb, aga nagu huumoriväljaannet. Teine sõbranna tunnistas, et tema loeb ka, sest kust ta muidu teada saaks, et läheb aprillis reisile ja oktoobris pulma.

Kuid muidugi võivadki need ennustused täituda. Kuna horoskoobis oli nii kirjas, broneeribki ta aprilliks reisi ja oktoobri lähenedes uurib paaniliselt, ega kellegi tuttava tuttav abielluma hakka. Firma sekretäri onutütrel on tõepoolest pulmad tulemas. Milline kergendus! Olgu tähetark tänatud, et nii täpselt ennustas, muidu poleks taibanud endale uut peokleitigi osta. Ka võõra inimese pulma trügimist poleks ta oma peaga mõeldes kuidagi ette näinud.

Kõige hirmsama loo isetäituvast ennustusest jutustas kunagi mu ema. Tal oli vabrikus noor töökaaslane, äsja abiellunud, õnnest pakatav. Kord põrkas ta bussijaamas kokku kundesid otsiva mustlasmooriga. “Ilus tüdruk, ma ennustan sulle!” pakkus pealetükkiv eit. Ema töökaaslane ainult naeris, lükkas eide eemale. Tal oli bussi peale kiire. “Sa sured neljakümne päeva pärast!” kriiskas ennustaja talle järele, vihane, et teenistusest ilma jäi.

Bussi istus noor naine tõsinenult. Kuigi kolleegid teda veensid, et moori sajatust ei maksa ometi tõe pähe võtta, muutus naine närviliseks ja paranoiliseks.

Tänavat ületada söandas ta alles siis, kui see oli autodest täiesti tühi. Kui tuttav aevastas, tormas ta teise ruumi, et mitte nakkust saada. Ta sulgus endasse, silmitses kõiki kahtlustavalt. Oma lõunatki julges vaevu puutuda – äkki pesitseb selles mürk või ohtlik bakter?

Päevad üha möödusid, pinge kasvas. Kust surmahoop tuleb? On see liiklusõnnetus? Haigus? Kurjategija käsi? Kas ta piinleb? Kas tunneb valu? Kui tiksus kolmekümne seitsmes päev, ei suutnud naine enam pinget taluda. Ta otsustas saatust ennetada ja ise valida, kuidas ta sureb. Ning mustlasmoor võiski võidurõõmsalt käsi hõõruda – ennustus läks täide.

Ka horoskoopide ettekuulutused täituvad, sest me ise täidame neid. Mõnikord teadlikult, sageli alateadlikult. Mõnikord on sellest kasu. Näiteks loed enne tööintervjuud lehesabast, et avaldad täna võõrastele muljet – ja marsidki tulevase ülemuse kabinetti tavalisest enesekindlamana. Või saad teada, et pereõnn peaks parajasti õitsema ning teed oma mehele komplimendi. Aga kahjuks töötab see ka vastupidi. Loed, et sul tuleb erakordselt niru päev ja tuju läheb sellest nii kehvaks, et see mõjutab kõike, mida sa teed. Saad teada, et kakled täna abikaasaga – ja juba leiadki põhjuse, miks talle nähvata, püüdmata end isegi tagasi hoida. Horoskoop ju ütles nii!

Miks eestlased massiliselt horoskoopidesse ja selgeltnägijatesse usuvad? Sisemisest ebakindlusest? Või oleme üks arg rahvas, kes ei söanda ise otsustada ega oma tegude eest vastutada? Loodetavasti loetakse tähetarkade targutusi muigega. Aga ikkagi peaksid inimesed, kes horoskoope koostavad (ajakirjanikuna tean ju, et mõneski meediaväljaandes sünnivad need ülemeelikus tujus ja veiniklaasi taga) arvestama, et on lugejaid, kes suhtuvad neisse surmtõsiselt. Eks see ole üks pagana vastutusrikas töö nagu kõik muugi, millel on kellegi teise elule reaalne mõju.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 213 korda, sh täna 1)