“Saaremaa Päikesepoisid” – sügav ja rõõmus film (9)

Saaremaa Päikesepoisid sügav ja rõõmus film

PÄIKESEPOISID: Põhilised tegelased on mehed, sest Sõmeral elab 300 meest ja 100 naist. Fotodel Edgar (vasakul) ja Ahti. Fotod: TV3

Eile õhtul näitas TV3 olmedokumentaalfilmi “Saaremaa Päikesepoisid”, mis üles võetud Sõmera hooldekodus.

See on film sellest, kuidas elatakse kinnises asutuses, millised on selle maja elanike rõõmud ja mured, mida nad mõtlevad ja millest unistavad.

“Tõde on see, et eks mul olid omad hirmud. Kuna inimeste arvamus erihooldekodust on kujunenud ameerika ja vene õudusfilmide alusel, siis aga ühtepidi peaks murdma seda hoiakut,” selgitas Sõmera hooldekodu juht Helle Kahm raadio Kadi “Keskpäevatunnis”, milline oli ta esimene reaktsioon sellele, kui kuulis Margus Siku ja Kaidor Kahari ideest sealsest elust film teha.

Küsimusele, kui palju levib praegu ütlus “hullumaja” Sõmera hooldekodu kohta, nentis Kahm, et see on väga levinud: “Tegelikult on keskmine inimene erihooldekodust kui sellisest ikka täiesti müstilise arusaamisega. Ma kardan, et paar põlvkonda läheb julgelt, et see ära kaoks, kui üldse kaobki.”

Kahm tähendas, et film toob ilusti esile selle, et tänapäeva hooldekodu ei ole kinnine asutus, seal ei ole kõrget plankaeda, mille taga kinni-seotud kätega inimesed ringi kõnnivad.

Samuti näitab film seda, et inimesed on õppinud oma haigusega elama. Filmis tuleb esile ka see, kui vähe on Sõmera hooldekodu klientidel säilinud kontakte oma lähedastega, kui oluline see tegelikult on nende inimeste jaoks ja kuidas nad seda otsivad.

“See on ühtepidi rõõmus ja teistpidi sügav film. Müts maha nende noorte meeste ees, kes selle tegemise ette võtsid,” sõnas Kahm, kelle sõnul oli tema esimene nõue, et kui see film saab tehtud, siis ei tohi mitte mingil juhul jääda selle valdavaks emotsiooniks haledus või haletsemine. “Seda ei vaja kliendid ega ka vaataja. Minu arust suutsid filmi tegijad selle nõude väga hästi täita,” lausus ta.

Filmi režissöör Margus Sikk on öelnud, et elu toodab iga sekundiga juurde päikesepoisse ja -tüdrukuid. See on see, mis võib juhtuda igal hetkel ükskõik kellega meist. Samas on aga oluline teadvustada, et on inimesi, kellega on see juhtunud ning nad ei ole sellepärast halvemad ega teisejärgulised.

“Kui ümbritsevad inimesed leiavad endas tolerantsust neid toetada ja kontakte säilitada, siis ma arvan, et maailm oleks parem paik,” sõnas Kahm.

Filmi pealkiri on sümboolne ja viitab karakterite positiivsusele.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 466 korda, sh täna 1)