MES loob konsulentide pahameele saatel Eestisse uut nõuandekeskust (6)

MES loob konsulentide pahameele saatel Eestisse uut nõuandekeskust

HEAS USUS EDASI: Saaremaa nõustamiskeskuse konsulent Jekaterina Näälik usub, et siinne nõustamiskeskus jääb ellu ka konkurentsi tingumustes. Foto: arhiiv

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) tahab aasta teisel poolel tööle panna üleriigilise nõuandeorganisatsiooni, mille eesmärk on parandada Eestis pakutava nõuandeteenuse kvaliteeti ja kaasata selle saavutamiseks koostööpartneritena teadusasutusi ja ülikoole.

“Põllumehed kurdavad kogu aeg, et see põllumajandusnõu, mis Eestis täna on, ei kannata mingit kriitikat,” ütles Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liige Raul Rosenberg, kelle sõnul tegelevad olemasolevad nõustamiskeskused valdavalt raamatupidamise, äriplaani koostamise ja toetuse taotluste täitmisega ning põllumeeste tootmisalane nõustamine on jäänud tahaplaanile.

Raul Rosenbergi sõnul tegutseb Eestis praegu 15 maakondlikku nõuandekeskust ja lisaks veel 130 kutsetunnistusega konsulenti, kellest loomakasvatuses annab erialast nõu vaid 4-5 konsulenti ja taimekasvatuses kümmekond nõustajat.

Suur osa maakondlikke nõuandekeskusi ei kajasta Rosenbergi hinnangul aga põllumehe tahet, sest seal tegeldakse valdavalt äriplaanide koostamise, toetustaotluste täitmise ja raamatupidamisteenuse osutamisega ja palju vähem tootmis-spetsiifilise nõustamisega. Nõustajad pakuvad sageli sellist teenust, mis lähtub nõustajate endi huvidest ja tagab neile sissetuleku väiksema vaevaga, selgitas Rosenberg. Tulemuseks on, et Eesti suured tootjad pigem tellivad nõu Saksamaalt, Kanadast ja Taanist kui et siin kohalike nõustajatega tegelevad, lisas ta.

Kui Saaremaa nõuandekeskust loetakse Eestis tublimate sekka ja siinne eestvedaja Jekaterina Näälik on väga tunnustatud taimekasvatuskonsulent, siis mõnes nõuandekeskuses on Rosenbergi väitel vaid üks palgaline töötaja ja ülejäänud on vaid lepingulised konsulendid. Mõnes nõustamiskeskuses nõustamiskäive praktiliselt puudub ja teises tuleb see kas väetisemüügist või raamatupidamisteenusest, osutas MESi juhatuse liige.

Pakub konkurentsi moodsa tehnikaga

Põllumajandusministeeriumi asekantsler Olavi Petron sõnas, et uut nõuandekeskust on vaja ka selleks, et riik suudaks tagada Euroopa Liidu poolt ette antud nõuded. “Riigil on näiteks kohustus pakkuda nõuannet teatud valdkondades nagu töötervishoid ja nõuetele vastavus, lisaks sellele on plaan siduda nõuandeteenust rohkem teadusasutustega, et tuua nõuanne rohkem spetsiifilisemale tasemele,” selgitas Petron.

Nii Raul Rosenberg kui ka Olavi Petron ei salanud, et loodav üleriigiline nõuandekeskus hakkab konkureerima maakondlike nõuandekeskustega, eriti mis puudutab taimekasvatusvaldkonda. Asekantsleri sõnul on ta veendunud, et vähemalt Tartu, Pärnu ja ka Saaremaa nõuandekeskus on piisavalt tugevad, et jääda konkurentsis ellu. “Samas on maakondi, kus nõustamissüsteem on väga nõrk,” tõdes asekantsler.

Maakondlike nõuandekeskuste killustatus ei võimalda Raul Rosenbergi sõnul pakkuda tootjatele kaasaegset nõu ja kasutada nende nõustamisel kalleid, aga vajalikke tehnoloogilisi seadmeid nagu seda on kasvõi tiinusemõõtmise aparaat.
Loomisel olev üleriigiline nõustamiskeskus plaanib aga soetada kaasaegsed seadmed ja kaasata keerulisemate probleemide puhul konsulentide kõrvale nõu andma ka teadlased. “Plaanime nii ülikooliga kui teadusasutustega sõlmida koostöölepped, et saame nende teadlasi kasutada nõuande andmisel,” lausus Rosenberg. “Meie konsulendid võiksid töötada ka ülikoolis laborite juures ja osaleda lepingute alusel teadustöödes, et rakendusuuringute tulemused jõuaksid konsulendi kaudu ka põllumehe põllule,” lisas ta.

Rosenberg rääkis, et kui uuel nõuandeteenistusel tekivad Saaremaal kliendid, siis avatakse saarel ka oma põhikonsulentidega kontoriruum. Praegu otsibki MES Eestist järgmisel poolaastal avatava nõustamiskeskuse tarvis nõustajaid, kelle tööülesandeks on põllu- ja maamajanduse nõustamine taimekasvatuse, loomakasvatuse või finantsmajanduse valdkonnas.

Raul Rosenberg selgitas, et uue nõustamiskeskuse loomine ei toimu laest võetud mõtte ajel, vaid selle aluseks on kahe aasta jooksul koos põllumajandustootjatega valminud nõuandesüsteemi arengukava. Nimetatud arengukava näeb Rosenbergi sõnul ette, et põllumajandusnõuanne koondatakse ühte suuremasse organisatsiooni, mis annab nõu üle kogu Eesti kõigile põllumeestele ja muudele maaettevõtjatele ning selle omanikud on põllumehed. “Kuna maakondlike nõuandekeskuste juhtide isiklikust huvist lähtuvalt ei oldud nõus leibasid ühte kappi panema, võtsime nõuandekeskuse loomise oma peale ja paneme ta tööle,” sõnas MESi juhatuse liige, kelle sõnul võib MES uue nõustamiskeskuse tulevikus soovi korral põllumeeste katusorganisatsioonidele üle anda.

Maakondlikud nõustamiskeskused on murelikud

Saarte nõuandekeskuse taimekasvatuskonsulent Jekaterina Näälik ütles, et Saarte nõuandekeskus jätkab oma tavapärast tööd ka pärast seda, kui MES oma üleriigilise nõuandeorganisatsiooni tööle paneb. Kuna riik on lubanud poole aasta pärast lõpetada teabeleviteenuse ostmise (727 eurot kuus), siis toob see põllumeestele kaasa ilmselt nõustamisteenuse hinnatõusu, märkis Näälik. Riik leiab, et tal on teabe edastamiseks väga erinevaid kanaleid, mistõttu teabeleviteenuse ostmine pole enam vajalik.

Raul Rosenbergi sõnul hoitakse teabelevi rahaga 5-6 maakonnas üleval põllumeeste katusorganisatsiooni kontoreid, aga mitte ei kulutata raha nõuande arendamiseks.

Maakondlikud nõuandekeskused peavad omakorda ebaeetiliseks, et MESi esindajad on üritanud maakondlikust keskusest paremaid tingimusi pakkudes töötajaid üles osta. Kui konslendid lähevad maakondlikest nõuandekeskustest MESi alla, siis on see ju tegelikult põllumajandusministeeriumi poolt tunnustatud nõuandekeskuste lõhkumine, selgitas Jekaterina Näälik.

Raul Rosenberg peab maakondlike keskuste pahameelt konsulentide ülesostmise pärast mõistetavaks, kuid samas on konsulendid tema sõnul vabad inimesed. Pealegi ei taha maakondlikud keskused ise eriti kedagi palgale võtta, lisas ta.
Nääliku sõnul ei seisa maakondlikud nõuandekeskused siiski käed rüpes, vaid mõtlevad üheskoos, kuidas muutunud oludes edasi elada.

 

Kommentaar

Heli Sadam
Põlva Agro OÜ loomakasvatusjuht:

Mina ostan nõustamisteenust sisse välismaalt, sest ma arvan, et Eesti tase jääb veel madalaks. Ma tõesti ei ole leidnud endale nõustajat Eestist. Paljud on kinni vanas süsteemis ning uusi noori ja andekaid, kes käiksid praktiseerimas välismaal ja võtaksid kasutusele uusi suundasid, ei ole.

Enamus loomakasvatajaid ja konsulente on ju käinud maaülikoolis ja õppinud ühtesid ja samu asju, nii et mida on nõustajal loomakasvatajale pakkuda? Eesti parimatel konsulentidel on jälle see probleem, et nad on kahmanud omale liiga palju kliente ega jõua kõigiga kaasa käia ja jälgida, kuidas nõuanne toimib.

Iseküsimus on ka Eesti konsulentide usaldusväärsus. Kas konsulent ise ka usub seda, mida ta välja ütleb, ning elab tootjaga kaasa ja vastutab oma tegude eest.

Paljud nõustajad on ju ametis kuskil mujal, aga konsulent pead sa olema 101 %.

Võtame siis parem välismaalt inimesi, kes on ise olnud praktikud, proovinud erinevaid variante ja katsetanud. Samas oleme otsekontaktis Eesti teadlastega.
Jaan Sink
Valjala valla viljakasvataja:

Olen kasutanud majanduskonsulendi teenuseid äriplaani koostamisel, lasknud hinnata oma ettevõtet nõuetele vastavuse seisukohast ja võtnud ka taimekasvatusnõuannet. Kõik teenused olen võtnud Saarte nõuandekeskusest ja jäänud rahule. Isegi rohkem kui rahule.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 070 korda, sh täna 1)