Tarbijad võtsid Elektrilevi pihtide vahele (9)

Tarbijad võtsid Elektrilevi pihtide vahele

MORNI MOEGA MEES: Eilse ümarlaua kokkukutsujat Aavo Aljast (keskel) toetavad Rita Lukner ja Martin Käärid. Mees tunnistab, et konkreetseid vastuseid oma probleemidele ta ümarlaualt ei saanud. Foto: Sander Ilvest

Eile kogunesid Kavandi küla turismiettevõtja Aavo Aljase kutsel Uueelu puhkemajas kohaliku piirkonna elektritarbijad, et nõuda Elektrilevi OÜ esindajatelt aru pidevate voolukatkestuste kohta selles piirkonnas.

Ümarlauale kogunes 13 inimest, lisaks Orissaare valla elanikele inimesi nii Leisi kui Valjala vallast. Nende vastas istus neli Elektrilevi töötajat. Rahvaga kohtuma olid saadetud ettevõtte kohalikud juhid, sest maakonna tasemel kohtumine saab teoks kuu lõpus.

Kuigi ürituse moderaatoriks oli kutsutud Orissaare vallavanem Aarne Põlluäär, ei suutnud puhketalu omanik Aavo Aljas end vaos hoida ja luges elektrimeestele ette oma kannatuste raja.

Nimelt kadus tema talus elekter esimest korda 15. detsembril, tuli tagasi 16. detsembri õhtul ning läks 17. detsembril jälle ära. Peremehe sõnul oli ka 23. detsembri õhtul “vool nagu kahemehesaag”. Kokku puudus puhkemajas elektrivool kaheksa korda, kusjuures pika laua taga istus sel ajal 15 külalist.

Siiski jagus Aljasel kohalkäinud töömeestele ka kiidusõnu, sest juba 2. jaanuaril pandi nende alajaamale uus peakaitse. Harja punaseks ajas mehel aga see, kui ta uue aasta alguses läks külameeste ühiselt soetatud viljakuivatisse teri kuivatama, aga varasemate voolukatkestuste tõttu hakkas kuivati tagurpidi tööle.

Selline näide ärgitas kõnelema ka Orissaare taluniku Aarne Põri, kelle väitel põles aastaid tagasi tema kuivati samal põhjusel hoopis maha. Põri sõnul on kuivati tagurpidi tööle hakkamine voolukatkestuse järel üsnagi levinud nähtus.

Kavandi küla elanikke esindanud Jüri Aljas küsis elektrimeestelt voolupinge kvaliteedi kohta, mille kõikumine hävitab kodumasinaid. Piimatootja Janek Mägi oli häiritud sellest, et ootamatult kaduv elektrivool kahandab piima kvaliteeti ja samuti venivad sel juhul pikemaks töötajate tööpäevad. See aga on ettevõtjale kulu, mida talle keegi ei kompenseeri.

Üldiselt jäi mulje, et ennekõike kannatavad elektrikatkestuste tõttu kahju just põllumehed ja turismitalude omanikud.
Aavo Aljase sõnul võib ümarlaua kokku võtta sõnadega, et nagu ikka on ülemused, kes otsustavad, kõrgel ja kaugel.

Alltöövõtjad eriti ei pinguta ning raha jagub vaid avariitöödeks ja hädapärasteks hooldustöödeks.

Aljas oleks valmis vajadusel ise ka madalpingeliini aluseid võsast puhastama, kui see tagaks talle kindlama elektrivarustatuse. Samas eeldaks ta firmalt, mis liinihoolduse eest raha võtab ja selle maksmata jätmise korral voolu hoopis välja lülitab, siiski mingitki panust elektri tarbijateni jõudmise protsessi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 902 korda, sh täna 1)